Vandeadvokaat: Terviseamet laiendab omavoliliselt tervishoiuteenuste mõistet iluprotseduuridele

Ilusüstid, botuliintoksiini süstid ehk Botox, mesoteraapia ja laserprotseduurid – kui need oleksid tervishoiuteenused, peaksid need olema ka digiloos. Seadusandja ei ole eristanud kosmeetilisi protseduure tervishoiuteenustest, mis on loonud tõlgenduste ja vaidluste ruumi.

Viimase aasta jooksul on Terviseamet Eestis suurendanud järelevalvet ilukliinikute üle, keskendudes peamiselt sellistele protseduuridele nagu ilusüstid, botuliintoksiini süstid (Botox), mesoteraapia ja laserprotseduurid. Terviseamet väidab, et need iluprotseduurid kvalifitseeruvad tervishoiuteenusteks, mis tähendab, et nende pakkumiseks on vajalik tervishoiuteenuse osutaja luba ning nende teenuste osutamisel tuleks järgida tervishoiuteenuse osutamisele kehtestatud reegleid. Samas ei ole selliseks käsitluseks seadusest tulenevat alust.

Kuigi mitme nimetatud iluprotseduuri puhul võib esineda komplikatsioonide oht, ei tähenda see veel iseenesest, et need protseduurid seetõttu võiksid kvalifitseeruda kehtivate õigusaktide alusel tervishoiuteenusteks. Tervishoiuteenuse mõiste on Eesti seadusandluses väga selgelt piiritletud. Ainuüksi komplikatsioonide risk ei muuda kosmeetilist protseduuri meditsiiniliseks tegevuseks.