Eesti paraspordi eeskuju Matz Topkin võlgneb kõik oma head isiksuseomadused ujumiskarjäärile, mis jätkub veel vähemalt ühe olümpiatsükli jagu.
Topkin on terve oma elu müüte murdnud ja mõnes mõttes vastuvoolu ujunud. „1998. aastal, kui ma sündisin, oli alles veel nõukogude mõtteviisi, et sellised lapsed peaks kuskile kaugele ära saatma või ümber lõikama. Arvati, et minust liikuvat inimest nagunii ei saa. Mu emale see idee väga ei sobinud ning ta pani mind kolmenädalaselt ujuma,“ jutustas Matz, kes läbis kogu õpilaseelu tavakoolides – põhikoolis käis ta Tallinna Reaalkoolis, gümnaasiumis Vanalinna Hariduskollegiumis.
Treener Õnne Pollisinski juhendamisel võistlusspordini jõudnud ja nüüd 13-kordse Eesti meistri Kaire Indriksoni näpunäidete järgi treeniv Topkin on rahvusvahelistel võistlustel paigutatud puudeklassi S4, mis ametliku kirjelduse järgi koondab sportlasi, „kes saavad kasutada oma käsi, kuid mitte jalgu ega suurt osa oma kerest“, „kel on koordinatsiooniprobleemid kõigil neljal jäsemel“ või „kel pole kuni kolme jäset“. Matz on just see viimane, kõige raskem juhtum, samas kui tema konkurendid nii tõsise puudega ei ole.
