Argo Luude: targem on lasta tehnoloogial jäätmed sorteerida, kui välja õpetada miljon jäätmetekitajat

Tõenäoliselt suudab enamus meist aru saada, et kui tehnoloogia seda võimaldab, siis palju mõistlikum on lasta sel teha ära jäätmete sorteerimise töö, kui loota, et suudame välja õpetada miljon jäätmetekitajat ning veenda, et nad paneks alati õiged jäätmed õigesse mahutisse.

Kes on vähegi kauem jäätmekäitluse sektoris toimetanud teab, et kuigi palju innovatsiooni sealt eest ei leia. Nii, nagu jäätmeid käideldi aastakümneid tagasi, nii tehakse suures plaanis seda ka täna. Kuigi tehnoloogia on vahepeal tohutult arenenud, siis mõningate eranditega on see areng jäätmekäitlusest valdavalt mööda läinud. Tehnoloogia puudulikkust ilmestab tõsiasi, et jäätmeid jõuab ringlusse vähem kui võiks.

Üheks tuumprobleemiks, miks jäätmeid jõuab ringlusse vähe, on asjaolu, et valdavas osas Euroopa Liidus on jäätmekorraldus omavalitsuste käes. Kahjuks on Eesti astumas jäätmereformiga rajale, mis kopeerib end ammendanud vanu Skandinaavia mudeleid ning pärsib selgelt innovatsiooni.

Meenub fragment nõukogude ajast, kus teleris kajastati uudset pesumasinat, mis pesi pesu puhtaks pesuvahendeid kasutamata – tundus paljulubav tehnoloogiline saavutus. Saatelõik lõppes aga kommentaariga, et keemiatööstus teeb kõik, et see tehnoloogia kunagi kasutusse ei jõuaks, sest neil on majanduslikult tohutult kaotada. Pea 40 aastat hiljem on tõepoolest kõik olemuslikult samamoodi, masin keerutab pesu vee sees ringi ning peame sinna lisama pesuvahendit. Tõsi, sooja vett ei pea ise tegema ja kuivaks väänamine jääb ka ära. Muud erilist innovatsiooni pole aga toimunud.