Tõepoolest, sellist trendi on kaardistatud mitmetes riikides üle maailma, näiteks Saksamaal, Suurbritannias, USAs ja Lõuna-Koeras1. Viimases on sooline ebavõrdsus läinud niivõrd põletavaks, et naised alustasid 4B liikumisega, mille käigus hoidutakse meestega abielust, laste saamisest, kohtingutest ning seksist.

Pärast hiljutist Trumpi valimisvõitu USAs on Korea 4B liikumisest šnitti võtnud ka USA naised, kelle õigus abordile oli viimase valimiskampaania käigus tugevaks arutelupunktiks ning kelle õiguste edasise saatuse osas valdab suur ärevus.

Paljudes riikides tekitavad noortele murefooni elukalliduse kriis, inflatsioon, palkade stagneerumine, raskused töö leidmisega, ületöötamine, läbipõlemine, üksildus, raskused elukaaslase leidmisega, sõjalised konfliktid jpm. Ilma piisava välise toeta loovad need samad ebakindlused väga soodsa pinnase erinevate problemaatiliste sotsiaalmeedia kogukondade ja sisuloojate esiletõusuks, kes pakuvad noortele oma „tuge“ ja „lahendusi“.

Üheks olulisimaks veebikeskkonnaks, kus selliseid lahendusi pakutakse, on manosfäär, mida on defineeritud kui veebikogukondi, mis keskenduvad meeste perspektiividele, probleemidele ja muredele ning kus naised osutuvad sageli vaenu sihtmärgiks. Manosfääri kogukonnad tegutsevad erinevatel platvormidel, erinevates formaatides ja keeltes.

Manosfääris leidub ka sisuloojaid, kes on endale suure jälgijaskonna kasvatanud. Parema sõna puudumisel kutsume neid manosisuloojateks (kombinatsioon „manosfäärist“ ja „sisuloojast“). Tänaseks on tõenäoliselt juba paljud kuulnud kurikuulsast misogüünist Andrew Tate’ist7, kes on noorte seas väga populaarseks saanud. Tate pole sugugi ainulaadne, temataolisi maskuliinsuse gurusid on juba Eesti sotsiaalmeediamaastikul mitmeid.