Madle Lippus: inimene pole masin ja linn pole programmeerimisüsteem, millega suunata naisi rohkem sünnitama

Kristjan Järvani eile ilmunud arvamusloo kõige suurem probleem ei ole ehk isegi see, et see käsitleb inimesi kui masinaid ning linna kui neid masinaid programmeerivat süsteemi. Kõige problemaatilisem on vastutuse võtmata jätmine - ilmselgelt on parkimine eelkõige vanemates elamupiirkondades probleem, samuti on murekohaks kiirelt kasvanud korterite müügi ja üürihinnad. Järvan neile probleemidele aga tõsiseltvõetavaid lahendusi ei pakuta.

Linnaplaneerimise ajalugu tunneb erinevaid utoopiad, mida on aegade jooksul seatud eesmärgiks ideaalse elukorralduse saavutamiseks mh rõõmsa tuumikpere kasvatamiseks. Näiteks, aedlinnad möödunud sajandi alguses või modernistlikud utoopiad pool sajandit hiljem, mille alla kuuluvad ka Tallinna „mäed“.

Tänaseks on linnaplaneerimises sellistest üldistest ühiskonna programmeerimise plaanidest loobutud, sest ideaalse ühiskonna asemel tõid need kaasa terve hulga sotsiaalseid probleeme ja õnnetuid inimesi.