Lauri Beekmann: tahan rääkida ühest tootest, mis muutub üha taskukohasemaks, kuid mille tarbimise kasvu me näha ei soovi
(48)PÄEVA FOOKUS | Tulule keskendumine on nagu rõõmustaks piletite müümise üle uppuvale laevale, ignoreerides reisijate hukkumise ja päästmise kulu.
Alkoholi aktsiisimäära täiendav tõus järgmisel aastal jääb ära. No mis seal ikka. Positiivne on see, et üle seitsme aasta alkoholiaktsiis natuke tõuseb (5%), hea on see, et 2026. aastal tõuseb koguni 10% ja kindlasti on tubli tulemus ka see, et meil on taaskord pikemaajalisem plaan aktsiisitõusudeks, kuni 2028. aastani.
Kuid negatiivset on siiski ka. Kontekst on see, et kuigi meile tundub, et kõik läheb kohutavalt kallimaks, ja kas tõesti on ruumi veel täiendavatele maksutõusudele, siis Eesti Alkoholi aastaraamat 2023 (lk 41) kinnitab, et alkohol on viimase kümne aastaga muutunud keskmise eestlase jaoks märkimisväärselt taskukohasemaks, eriti kange alkohol.
Kui keskmise netokuupalga eest sai 2012. aastal osta 59 liitrit viina, siis 2022. aastal võimaldas kuupalk juba 89 liitrit osta. Õlle puhul olid need kogused vastavalt 361 liitrit ja 440 liitrit. Selleks, et see trend peatuks, peame tõstma aktsiise. Kuid Eestimaale on üsna püsivate plaanidega kolinud piirikaubanduse tont, millega alkoholitootjad ja -kauplejad võivad nüüd poliitikuid väga kergesti ära ehmatada. Andmeid ega fakte pole väga vajagi, piisab võimalusest. Aga äkki …
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas plaanimuutust nii: „Eesmärgiks on, et riik ei kaotaks tulusid piirikaubanduse ega salaturu võimaliku kasvu tõttu.“
