KUULA | „Turvatunde telgitagused“: milliseid infosüsteeme kasutatakse turvalisuse tagamiseks?

Tänapäeval ei mõisteta turvatunde all enam ainult füüsilist turvalisust, mida aitavad tagada politsei, päästeamet ja teised asutused, vaid ka näiteks infosüsteemide toimepidevust, ilma milleta muutuks inimeste elu üsna kiiresti päris kibedaks. Millised turvalisusega seotud infosüsteemid on kasutusel Eestis ja Euroopa Liidus ning kuidas neid julgeoleku suurendamise tarbeks kasutatakse, tutvustab seekordses saates „Turvatunde telgitagused“ siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) EL-i infosüsteemide üldkoordinaator Rene Vihalem.

Kuigi Eesti riik on välja arendanud mitmeid omaenda turvalisussüsteeme, on kasutuses ka kolm suuremat Euroopa Liidu ülest süsteemi. „Esiteks on Schengeni infosüsteem, mis on üks suuremaid infosüsteeme üldse. Sinna sisestatakse liikmesriikide poolt tagaotsitavad isikud ja autod, kehtetud dokumendid, varastatud objektid ning palju muud. Sisuliselt on tegu kompensatsioonimeetmega, et me saaksime vabalt ilma piirikontrollita EL-i liikmesriikide vahel liikuda,“ selgitab Vihalem.

Teiseks selliseks süsteemiks on tema sõnul viisainfosüsteem ja kolmandaks Eurodac, mis sisaldab informatsiooni asüülitaotlejate kohta. Kõiki neid süsteeme haldab lühendina eu-LISA nime kandev agentuur, mis Eesti jaoks omab eriti suurt tähtsust. „Tegemist on ainukese Euroopa Liidu agentuuriga, mille peakorter paikneb Eestis,“ toob Vihalem välja huvitava fakti.

Muu hulgas tuleb saates jutuks seegi, milliseid kitsaskohti proovib Euroopa Liit praegu kavandatavate uute infosüsteemidega lahendada. Saadet juhib Tanel Talve.

Saate on tellinud siseministeerium.