ARVUSTUS | Kass Kuu peal. Oma veerukirjades Mati Unt hullab, jahmatab ja ironiseerib
Mati Unt hullab lugeja ootuste ja harjumuste arvel, ajalehes Sirp ilmunud artikleid saab lugeda mitmel moel.
„Painav sundmõte“ on üllatav teos. Ma ei tea ühtegi teist, mida selle kõrvale panna peale Mati Undi enda varasemate teoste „Argimütoloogia sõnastiku 1983–1993“, kogumiku „Vastne argimütoloogia“ (1996) ja kogumiku „Sirise, sirise, sirbike“ (2003). Juba see on suur pluss – luua midagi erakordset, sellist, mida teised ei ole teinud. Neid tekste on raamatu alapealkirjas nimetatud veerukirjadeks ning ilmumispaiga järgi on see täpne tiitel. Tõesti, need paarsada lugu ilmusid pika aja jooksul Sirbis lehepinna kindlas paigas, nõnda et formaalselt on need tõesti veerukirjad. Üks teose koostajaid Maarja Vaino räägib järelsõnas tekstide sünniloo – tolleaegne Sirbi peatoimetaja Mihkel Mutt kutsus Mati Undi lehe püsiautoriks. Õnnestunud valik!
