Linnaplaneerija: detailplaneeringute menetlemine ei ole lihtne ega kiire protsess, aga oleme teinud muudatusi

Tähelepanelik meediatarbija on kindlasti aeg-ajalt märganud ajakirjanduses etteheiteid pikkadest planeerimisprotsessidest Tallinna linnas. Kuid mis täpsemalt nende protsesside taga peitub? Mis on takistused ja kuidas neid lahendada?

Tallinn on suures osas juba väljakujunenud terviklik linn. Selle ajaloolised linnaosad ja asumid moodustavad ainulaadse elukeskkonna, mille funktsioonid toetavad linlaste igapäevaelu. Need omadused loovad väärtusliku linnaruumi, mille hoidmise ja arendamise vastutus lasub omavalitsusel. Ruumilise arengu suunamise olulisimad tööriistad on üld- ja detailplaneeringute koostamine, kus me lepime maaomanikuga kokku, mida selles konkreetses piirkonnas või kinnistul ehitada võib. Kokkuleppe saavutamisel on oluline roll ka kohalikul kogukonnal. On tore, et linlased hindavad aina enam võimalust ruumilises planeerimises kaasa rääkida – nad on teadlikud oma õigustest ning huvitatud linnaruumi arengutest.

Sellest johtuvalt lasub Tallinnal kui kohalikul omavalitsusel vastutus kujundada kvaliteetne ja jätkusuutlik linnakeskkond, mis vastaks nii praeguste kui tulevaste põlvkondade vajadustele – hooned jäävad linnaruumi üldjuhul ju aastakümneteks või isegi kauemaks. See ülesanne muutub aga eriti keeruliseks, kui linna arengut takerdavad pika menetlusajaga vanad detailplaneeringud ja killustatud lähenemine planeerimisel.