Prisma sortimendi- ja hankedirektor: kõrged toiduhinnad ei tule kaupmehe ahnusest, vaid kõrgest käibemaksust!

Mitu meie naaberriiki on juba teinud otsuse just toiduainete käibemaksu alandada, mis on aidanud hoida toiduhindu konkurentsivõimelisena. Põhjamaades on põhitoiduainete madalam käibemaks juba kaua kasutusel olnud.

Eesti Päevalehes 3. detsembril ilmunud juhtkiri, mis ütleb, et tarbija ei pea toitma jaeketi-lehma, kes kliendi rahakoti põhja noolib, tõstatab olulise probleemi – Eestis on toiduhinnad väga kõrged. Paljud tarbijad on mures toidukaupade kallinemise pärast ja otsivad soodsamaid võimalusi, olles valmis kulutama toidu ostmisele rohkem aega, mis tuleb nende lähedaste või siis meelepäraste hobidega tegelemise arvelt.

Näiteks selgus septembris tehtud Norstati uuringust, et 67% inimestest on valmis kulutama kuni pool tundi tavapärasest rohkem, et minna poodi, kus on sooduspakkumised.

Kõige rohkem mõjutab toodete lõpphinda toiduainete käibemaks, mis järgmisel aastal Eestis taas 2% tõuseb. Selle tagajärjel on Eesti üks kõrgeima toidu käibemaksuga riike. Mitmed meie naaberriigid on juba teinud otsuse alandada just toiduainete käibemaksu, mis on aidanud hoida toiduhindu konkurentsivõimelisena. Kuigi Soomes tõsteti 1. septembril käibemaks 25,5% peale, siis toiduainetel on see olnud juba väga pikka aega 14%.