ARVUSTUS | Tiheandmed teevad elu paremaks! Raamat, mis näitab, et meil on vaja üksteisest aru saada

„Antropoloogiline: inimestega koos lahendusteni“ on suurepärane tõendus sellest, miks meil on sotsiaal- ja humanitaarteadlasi vaja. Tuleb välja, et tehniliselt perfektsetest asjadest ei piisa. Meil on vaja ka üksteisest aru saada.

Kui Daniel Vaarik hakkas selle raamatu esitlusel üles lugema, kes on selle raamatu sihtgrupp, kõlas see nagu üks kunagine Kuldse Trio laul: „... ettevõtjad, firmajuhid, ametnikud, otsustajad...“ Kõik, kes teevad otsuseid. „See aitab päriselt saada rikkaks ja edukaks,“ ütles Daniel.

Kui ma nüüd üldisemalt terve kogumiku peale mõtlen, siis võib seda võtta muu hulgas ka kui üht juhtimisõpikut – mitte sellist, mis targutab ja käibetarkusi jagab, vaid mis kutsub lugejat kaasa mõtlema. Väga paljud kogumiku artiklid tegelevad üht- või teistpidi tänapäevase juhtimise meetoditega – sellise juhtimisega, kus juht ei hakka kohe ülemuseks ning kasutab maailmas hea tulemuse saavutamiseks empaatiat ja enesereflektsiooni, huvitub teiste arvamusest ja teab, et põhjaliku eeltööga on mistahes asi nii palju parem. Kui nüüd kellelgi mõlgub mõtteis, kes meie raskel ajal jaksab veel antropolooge palgata, siis ma küsiks vastu: kas me oleme nii rikkad, et pidada üleval inimeste vajadustele mittevastavaid lahendusi?