FOOKUS | Hanah Lahe: jäätmetest rääkimine kui prügist ei ole õige, jäätmed on väärtuslik materjal

Mida paremini me neid ülejäänud jäätmetest eraldame ja uuesti ringlusse võtame, seda rohkem hoiame ressursse kokku ja säästame oma keskkonda prügisse uppumise eest.

Kavandatavast jäätmereformist võidab nii Eesti inimene, meie keskkond kui ka majandus. Kümmekond aastat on Eesti jäätmemajandus paigal seisnud ja sestap on ka teenuste kvaliteet kehv. Eesootav jäätmereform lisab küll koduõuele paar konteinerit, kuid tänu sellele pääseme tüütust kohustusest otsida mööda linna tühja pakendikonteinerit. Ka eramajade elanikud saavad edaspidi mugavalt koduuksel pakendid üle anda.

Eesti inimesed tekitavad aastas ligi 400 kg olmejäätmeid elaniku kohta ning sellest vaid kolmandik leiab ringlussevõtuga omale uue elu. Eeskujuliku sorteerimise kohaselt peaks olmejäätmete osakaal olema üsna väike, sest liigiti kogumiseks sobimatuid jäätmeid kodumajapidamistes lihtsalt ei teki.