FOOKUS | Ivo Jaanisoo: Eesti ei pea leiutama jäätmereformiga jalgratast, vaid õppima parimatelt

Hea liigiti kogumise süsteem ja ringlussevõtutööstuse edendamine võimaldavad jätta aegunud praktika minevikku.

Olmejäätmete ringlussevõtus näitavad maailmale eeskuju Saksamaa, Austria ja Holland, kellel on juba praegu täidetud 2030. aastaks kokku lepitud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv 60%. Sihikindlalt tegutsedes viib jäätmereform meid Eestis 33 protsendilt lähiaastatel samale tasemele.

Mida on neilt riikidelt õppida?

Kõigis neis on lahenduseks kombinatsioon tõhusast liigiti kogumise süsteemist ja ringlussevõtutööstusest. Täielikult toimib ka laiendatud tootjavastutuse põhimõte ehk pakendatud toodete tootjad maksavad enda toodetud pakendijäätmete käitluse ja veo eest.

Saksamaal on väga lihtne standard: kodude juures neli eraldi konteinerit segaolme-, bio-, paberi ja segapakendijäätmetele. Klaas viiakse eraldi ühisesse kogumiskohta. Austrias tehti sarnaselt, kuigi mõnes piirkonnas kogutakse metall- ja plastpakendit eraldi. Hollandis erineb praktika omavalitsuste kaupa, kohati katsetatakse suurte investeeringute toel ka lahendust, kus plastpakendid kogutakse koos segaolmejäätmetega ja sorteeritakse ringlussevõtuks tööstuslikult välja. Seega ei ole ühte ainuõiget lahendust - ka parimaid tulemusi annavad väga erinevad praktikad. Meie Eestis soovime võimalikult lihtsat ja kuluefektiivset süsteemi, õppides parimatelt.