Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna peapreemia tuli Eestisse

Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna grand prix ja sellega kaasneva 2000-eurose preemia pälvis sel aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Mara Kirchberg. Preemia tuli pärast kaheksat aastat taas Eestisse.

Rahvusvaheline žürii tõstis esile kunstniku eristuvat ja küpset käekirja ning tema loomingus käsitletud teemade aktuaalsust. Ka publikupreemia tuli Eestisse – veebihääletusel kogus kõige enam hääli Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetanud Kirke Kuiv, kelle eksperimentaalne fotoseeria uurib inimkogemust ja selle emotsionaalset keerukust. Lisaks pälvis Kirke Kuiv Fotografiska Auhinna.

Noore Maalikunstniku Auhinna, mille rahaline väärtus on 1000 eurot, võitis Helsingi kunstiülikooli Uniarts vilistlane Johanna Saikkonen. Tema õlimaalid käsitlevad egoismi ja enesepettuse teemasid.

Eesti Kunstiakadeemia galeristi ja žürii liikme Kaisa Maasiku sõnul tõusis Mara Kirchbergi lõputöö „Lekkiva naha toitmine“ teiste seast selgelt esile. „Teos on äärmiselt aktuaalne, kuna käsitleb hoole temaatikat – seda eelkõige igapäevase töö kaudu, mida kunstnik tegi teose eksponeerimise ajal, seda pidevalt hooldades. Installatiivsed filtrisüsteemid hõivasid totaalselt Uus Rada galerii ning avasid kohale omast spetsiifikat, samas pannes läbi visuaalse sarnasuse naha ja kehavedelikega mõtlema kehalisusele ja inimsüsteemi haprusele,“ selgitas Maasik.

Konkursi algataja ja NOBA.ac kunstikeskkonna asutaja Andra Orn avaldas heameelt, et pärast mitmeid aastaid pälvis konkursi peapreemia taas Eesti autor. „Viimati võitis konkursi 2016. aastal Juhan Soomets heliinstallatsiooniga „The Artists’ Room“. Sel ajal kandis konkurss veel nime Baltikumi Noore Kunstniku Auhind, kuid tänaseks on see märkimisväärselt kasvanud – liitunud on mitmed Põhjamaade kunstiakadeemiad ning osalejate arv on mitmekordistunud. See muudab Mara Kirchbergi võidu veelgi olulisemaks,“ selgitas Orn.

Kui Soometsa peapreemia pälvinud teost eksponeeriti auhinna raames Läti Kunstimuuseumis ja ArtVilniuse kunstimessil, siis ka sel korral avanevad konkursil silma paistnud autoritel võimalused oma tööde tutvustamiseks – valikut nomineeritud kunstnike teostest saab näha 2025. aastal Läti Kunstiakadeemia galeriis Pilot ja ArtDepoo galeriis Eestis. Paljudele kunstnikele on võimalus oma töid rahvusvaheliselt eksponeerida hindamatu väärtusega, mistõttu on konkurss oluline platvorm noorte kunstnike karjääri edendamiseks.

Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavaid noori kunstnikke nende karjääri alguses. 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA ja regiooni kunstiakadeemiate koostöös algatatud konkurss aitab esile tuua lõputöid ja noori talente, pakkudes kunstiprofessionaalidele ja publikule võimalust avastada lähiriikide suundumusi.

Sel aastal juba üheksandat korda toimunud konkursil osales 135 noort kunstnikku 283 teosega sh Eesti kunstiakadeemia, kõrgem kunstikool Pallas, Läti kunstiakadeemia, Vilniuse kunstiakadeemia, Helsingi kunstiülikool (Uniarts Helsinki), Turu rakenduskõrgkool ning sel aastal esmakordselt Rootsi ühe suurima kunsti-, käsitöö- ja disainiülikooli Konstfacki lõpetajad. Konkursil osalenud töödega saab tutvuda siin

Konkursi laureaadid valis välja rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid tunnustatud professorid, kuraatorid ja kunstnikud: Andris Vītoliņš (Läti kunstiakadeemia, Läti), Ieva Skauronė (Vilniuse kunstiakadeemia, Leedu), Anni Anttonen ja Harri Monni (Uniarts Helsingi, Soome), Margus Meinart (kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti), Kaisa Maasik (Eesti kunstiakadeemia, Eesti), Taina Erävaara (Turu rakenduskõrgkool, Soome), Anne Klontz (Konstfack, Rootsi), Per Nilsson (Umeå kunstiakadeemia, Rootsi), Maarja Loorents (Fotografiska Tallinn, Eesti), Deborah Duerr (Galleri Duerr, Rootsi), Ugnė Bužinskaitė (Noewe Foundation, Leedu) ning Andra Orn (Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond NOBA.ac).

Publikupreemia võitja selgus veebihääletuse tulemusena – võidutöö kogus 323 häält 1380-st.

Kunstnikest:

Mara Kirchbergi (Eesti kunstiakadeemia) installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad teostes sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad need elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Johanna Saikkonen (Uniarts, Helsingi) ) on Soome kunstnik, kes keskendub figuratiivsetele õlimaalidele. Tema loomingus on iseloomulikud peaaegu pealetükkivad lähivõtted inimkehadest ja nägudest, tuues esile sageli varjatud aspektid. Saikkonen uurib fantaasiate, sotsiaalsete rollide ja reaalsuse vahelist lõhet, käsitledes kaasaegse lääne ühiskonna võõrandumist ja enesepettust. Saikkoneni maalid kutsuvad vaatajaid üles mõtisklema, millises valguses julgeme elu ja iseennast näha, esitades küsimusi enesetaju ja aususe kohta.

Kirke Kuiv (Pallas, Tartu) on noor fotokunstnik, kes lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallase fotograafiaosakonna 2024. aastal. Ta on spetsialiseerunud eksperimentaalsele ja analoogfotograafiale ning keskendunud inimemotsioonidele ja kaotuse hirmule. Kasutades nõelaaugukaamerat (pinhole photography), loob ta sügavalt isiklikke narratiive, mis kutsuvad vaatajat peegeldama sisemaailma keerukust. Tema fotoseeriad käsitlevad sageli kaotushirmu ja ärevusega seotud teemasid, kutsudes vaatajat peegeldama sisemaailma keerukust. Tema lõputöö „Hirm kui muusa“ koosneb viiest suureformaadilisest mustvalgest fotost, mis peegeldavad isiklikke kogemusi ja emotsioone.