KULTUURIBIIT | Muusikute Raul Ojamaa ja Soundy playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valisid Raul Ojamaa ja Soundy, kel ilmus peagi ilmavalgust nägevalt plaadilt teine singel „Places“.
Raul Ojamaa ja Soundy on teel oma esimese ühise lühialbumi väljaandmiseni 2025. aasta alguses. Eile ilmus sellelt teine singel „Places“, mis oma düstoopilises atmosfääris käsitleb vaimse tervise teemat probleemide vältimises ja hea näo ette manamises, et luua omale illusioone asjade toimisest. Värske lugu pakub kuulajale meloodilise house’i ja techno segu.
Esimesed viis soovitust on Raul Ojamaalt ja teised viis valis Eero Muiste ehk Soundy.
Kiasmos - Burst
Islandi duo, kus liikmeteks Olafur Arnalds ja Janus Rasmussen. Nende sel aastal ilmunud teine album on mu selle aasta kuulatuim muusika. Valisin ühe loo, aga soovitan albumit terviklikult kuulata. Väga kihiline, aga samas õhuline muusika, mida võid palju kuulata, aga ikka leiad mõne uue nüansi. Meeldib, kuidas klaver ja keelpillid on modernse elektroonilise muusika produktsiooniga ühildatud.
Kiskadee - U
Londoni produtsendi Jack Chowni eelmise aasta plaati „A Room To Breathe“ olen ilmselt Kiasmose plaadi järel kõige rohkem kuulanud. Fun fact, et käisime Jack’iga koos ka Kiasmose kontserdil, kui me septembris Londonis koos muusikat tegime. Üliägeda meloodilise tunnetusega ja hea flow’ga muusika. Mitte miski pole üle rõhutatud, lugu juhib ennast ise.
Duskus - Cut
Briti house-muusika produtsent, kes sel aastal ka Fred Againi plaadile maandus ühe koostööga. Minu lemmik temalt on „Cut“. See sündi arpeggio on lihtsalt geniaalne.
Liam Mour - Dusk
Liam Mour on Berliinis ja Portos baseeruv produtsent, kelle helikeel on mulle juba mõnda aega väga meeltmööda olnud. Lisaks oma elektroonilisele projektile teeb ta palju muusikat ka filmidele ja sarjadele, mõlemas vallas on tal minu arvates väga äge ja stiilne käekiri. See lugu oma vältimatult enesekindla mineku ja psühhedeelselt videvikulise atmosfääriga liimis end mu kõrva külge esimesest sekundist.
Felsmann Tiley - Arrival
„Blade Runneri“ romantika, aga tänapäeval tehtud. Majesteetlik ja kaunis süntesaatori sümfoonia, mis kulmineerub techno ja polürütmikaga.
Floating Points - Del Oro
Ma ütleks, et terve see album on kulda täis. Äkki isegi aasta album? Del Oro on ainult fragment tervikust. Väga hästi produtseeritud plaat. Mulle meeldib päeva alustada jalutuskäiguga Kadrioru pargis ja see on viimase aasta vist enim kuulatud LP mu Spotify listis. Tundub, et hetke playlist lähebki pigem elektroonilise instrumentaal muusika poole.
Adam F - Metropolis
Siin tulevad mu juured mängu, sest jungle ja drum’n’bass on väga sügaval minu DNA-s. Just eelmisel nädalavahetusel toimus Tartu 2024 kultuuriaasta lõpetamine koos ADAM F’iga. Mul oli tore võimalus Adam’iga taas kohtuda ja ta uut loomingut kuulda, kus oli ka „Metropolise“ uus versioon. Uhhhhh... Ühesõnaga, vanad armid rebiti lahti ja see lugu lõi jalad alt.
Disclousure - She’s Gone, Dance On
Heatuju suve hümn, Ennio Morricone sämpliga. Disclosure on minu jaoks tagasi ja see uus kõla istub hästi. Nende uues materjalis on ka nišimat kraami, mis on samuti väga õigesse auku. Naljakas fakt nendega on see, et aastaid tagasi tõi hea sõber Marko nad esinema pisikesse vanalinna klubisse Balou (hetke kontekstis jabur mõelda). Nende kunagine hitt „Latch“ on ületanud nüüdseks miljardi kuulamise piiri ainuüksi Spotifys.
FJAAK - District 8
Ideaalne techno ja vanakooli reivimusa peegeldus aastast 2021. Siiani mul playlistis. Meenutab The Prodigy vibe’i, kes samuti on mul TOP5 bändide listis läbi aegade ja keda on au olnud korra elus Lauluväljakul soojendada. Fjaak käis ka Tallinnas esinemas, kuid ma kahjuks ei saanud kontserdile minna. Lahedad saksa kutid tegemas lahedat vanakooli reivi sugemetega technot (kui nii võib öelda).
Joy Orbison - Flight FM
Selle aasta alguses maandunud pomm, mis on nüüdseks jõudnud Fred Againi töötluseni. Geniaalne lugu, kuid arvatavasti mitte igale maitsele. Dropis on bass veel madalam kui Clicheriku ja Mäxi püksid. Puhas DJ-seti relv.
