Mihhail Kõlvart: just ideoloogilised rohepöörajad on need, kes järjest enam vastutavad looduse reostamise eest

Ehk me saame jaamad keskkonnasõbralikumaks siis, kui ka rohepöörde eestvedajad lepivad tõsiasjaga, et põlevkivijaamad peavad meiega olema veel vähemalt kolmkümmend aastat ning teeme reaalsele elule vastavad arenguplaanid koos keskkonda säästvate arendustöödega.

Eesti on võtnud suuna põlevkivisektori sulgemisele. Reaalsus on aga see, et põlevkivil on täna kandev roll Eesti energeetikas, majanduses, inimeste toimetulekus ja isegi julgeolekus. Ühtegi samaväärset alternatiivi põlevkivile veel ei ole ning selle tööstuse ennetähtaegne sulgemine oleks Eestile mitte ainult kahjulik, vaid ka ohtlik. Mida kiiremini me selle tõsiasjaga lepime ning teeme reaalsusest lähtuvad tegevuskavad, seda rohkem ohte ja kahjusid õnnestub meil veel ära hoida.

Alustan kõige vähemkajastatud küljest. Põlevkivi on oluline tegur Eesti julgeolekus ning seda väga mitmel põhjusel. Esiteks on põlevkivi ainus, mis tagab Eestile välismaailmast sõltumatult stabiilse ja varustuskindla elektrienergia. Me kõik mäletame koroonaajast, kuidas riikidevahelised kaubandussidemed ja kokkulepped kriisiolukorras katkesid. Elektrit vajavad aga reaalajas ja pidevalt nii inimesed, ettevõtted kui ka kaitsevägi. Kas me saaksime endale lubada siin katkestusi?

Ja veel üks oluline külg. Rohepöörde raames on loodud narratiiv, justkui võiks põlevkivielektri asendada tuuleenergiaga. Samal ajal on just maal ja merel kõrguvad tuulepargid kerkinud uueks julgeolekuohuks, mida ministeeriumite tasemel on üritatud järjekindlalt maha salata. Kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg ja mereväe ülem Ivo Värk tunnistasid aga hiljuti otsesõnu, et tuulejaamad kahandavad mitmel põhjusel Eesti kaitsevõimet.