JUHTKIRI | Eesti ei vaja järjekordseid külabürokraate „tagumikutunde“ tegema

Kui üldiselt on Eesti riigiaparaadile antud ülesanne end kitsastes rahalistes oludes kokku tõmmata, siis kõikjal see nii pole. Kohati sõutakse suisa vastuvoolu – näiteks plaanib riik palgata neljale Eesti piirkonnale majandusesindajad, kes peaksid justkui aitama nende Tallinnast-Harjumaast mahajäämust vähendada.

Esmapilgul on regionaalministeeriumi idee õilis – tõepoolest on Eesti väga tugevalt Tallinna ja seda ümbritseva n-ö kuldse ringi valdade ning Tartu poole kaldu. Näiteks Põlvamaa majandus (SKP) elaniku kohta on kõigest 37% Tallinna omast, Valgamaa keskmine mediaanpalk aga Harjumaa omast 500 eurot väiksem.

Nii suur lõhe ühe riigi sees näitab, et senine korraldus ja turg ei toimi piisavalt hästi ning sekkumine on vajalik. Ehk siis – riigi kui terviku vaatest on ülioluline ja õiglane ülejäänud Eesti mahajäämust vähendada. See ei ole ainult majandusküsimus, vaid sel on ka sotsiaalne ja julgeolekuline mõõde.