Matemaatik Aivo Lill: vajame muutuva hinnaga võrgutasu!

Oleme harjunud, et elektri hind muutub vastavalt nõudlusele ja pakkumisele päris suurtes piirides. Selgituseks tavaline majanduslik loogika, et kui miski on defitsiitne, siis selle hind tõuseb, ja kui millegi suhtes on ülepakkumine, siis selle hind langeb. Millegipärast on sama loogika võrgutasude puhul ära unustatud.

Räägitakse küll, et meie olemasolevad elektrivõrgud ei suuda toime tulla lisanduvate tuule ja päikeseenergia tootmisvõimsustega, aga ainsaks lahenduseks nähakse ette massiivset võrkude laiendamist ja sellega kaasnevat võrgutasude olulist suurendamist. Sellise tegutsemise lõppsihiks on välja pakutud, et meie elektri hind saab tulevikus olema umbes 5 senti/kWh ja võrgutasu pluss muud väiksemad maksud umbes 15 senti/kWh. Kogukulu siis 20 senti/kWh.

Selline lõpphinna proportsioon toob minu meelest kaasa probleemid. Eestis on hinnanguliselt võimalik tarbimise juhtimine (tarbimise nihutamine) 300-400 MW ulatuses. Kui me seda kasutaksime, siis võiksime näiteks ühe gaasielektrijaama (350MW) jätta ehitamata. Aga kes hakkaks oma tarbimist juhtima olukorras, kus ta sellega võidaks näiteks pool elektrihinda 2,5 senti/kWh, aga võrgutasu oleks ikka 15 senti/kWh ja lõpphinnas oleks võit tühiselt väike?