FOOKUS | Tarmo Kruusimäe: ära tee suitsu, vaid huuletubakat!

Kas võitlus nikotiini vastu on õigustatud? Rootsi on tubakakahjude vähendamise saavutamiseks võtnud hoopis teistsuguse ja muu Euroopa jaoks vastuolulise seisukoha.

Nii Euroopas kui Ameerikas oli sigarettide kuldaeg 1960ndad aastad – suitsetamist reklaamiti kõikjal, sigareti võis ette panna peaaegu igal pool ning suitsetamist soovitasid isegi arstid. Kindlasti on paljudele silma jäänud noist aegadest reklaam, mis andis teada, et aina enam arste suitsetab Camelit. Kui tulla tänasesse päeva, siis enam ei oska isegi sellist pilti silme ette manada, kus näiteks inimesed veedavad aega täissuitsetatud ööklubis või on kaubanduskeskuses eraldi nurk suitsetajatele.

Selles, et suitsetamine on tervisele kahjulik, ei kahtle enam keegi. Tubakavastasele võitlusele on kaasa aidanud nii avalikes kohtades suitsetamise keelamine, tubakatoodete paigutamine kauplustes selliselt, et need ei ole nähtaval kohal, terviseohtudest teavitavad pildid pakenditel kui ka terviseriskide teadlikkuse tõstmine.

Kui suitsetamisvastane võitlus on käinud juba mitu aastakümmet ning on teada, et kõige toksilisem ning tervist kahjustavam on tubaka põlemisel tekkiv suits, siis viimastel aastatel on hakatud Euroopas pidama sõda nende toodete vastu, mis ei sisalda tubakat, vaid ainult nikotiini. Näiteks e-sigaretid, nikotiinipadjad ning suitsuvabad tooted.

Alternatiivsed tubakatooted on aga mõeldud neile täiskasvanud suitsetajaile, kes ei ole valmis suitsetamisest loobuma. Loomulikult tuleb teha kõik selleks, et alaealistele ei oleks need tooted kergesti kättesaadavad ning rääkida noortele ohtudest, mis kaasnevad sõltuvusega.

Mittesõltlasel on lihtne öelda, et lõpetada tuleb päevapealt, see pole ju midagi rasket! Tegelikkuses on sõltlasel sigarettidest loobumine väga keeruline – ka suitsetamine kui tegevus on sõltuvust tekitav, mitte ainult nikotiin.