Erakonna eduvõimalused olid juba algusest peale väga õblukesed. Parempoolne, rahvuskonservatiivne nišš on Eestis niigi ülerahvastatud. Uuel tulijal peab olla pakkuda midagi väga uudset ja valijale iseäranis atraktiivset.

ERK-i tiimil seda paraku pakkuda polnud. Ühelt poolt oli rahvuskonservatiivsel valijal raske aru saada, kuidas erinetakse ideoloogiliselt EKRE-st. See, et ERK-i seltskonnale ei istu Helmed, oli selge. Aga ainult isiklikele sümpaatiatele/antipaatiatele elujõulist ja jätkusuutlikku parteid ei ehita.

Teisalt oli mõõdukamale konservatiivsele valijale turul Isamaa, mis on hetkel oma populaarsuse ja prestiiži haripunktis. Milleks toetama asuda end veel tõestamata seltskonda, kui vanad ja usaldusväärsed tegijad võtta on?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena