Ukraina koordineeris rünnakul nii õhudroonide kui ka maismaal tegutsevate robotite tegevust. Võimalik, et selline lahing toimus ajaloos esimest korda. Samal ajal kannavad Põhja-Korea sõdurid suuri kaotusi oma antiikses stiilis jalaväe rünnakute tõttu.
Venemaa president esines temale omaselt veendunud ilmel ning teatas, et Venemaal kirjutab iga päev rohkem kui 1000 inimest alla lepingule astuda Vene armee teenistusse ja 2024. aasta jooksul on värvatud 430 000 uut sõdurit. Ta rõhutab, et inimesed lähevad vabatahtlikult rindele võitlema. Kui täpne olla, siis see on korraldus, mille Venemaa president on ise oma alamatele andnud ning mille täitmisesse ta ise ka uskuma peab.
Venemaa presidendi nimetatud arvudesse ei ole võimalik eriti tõsiselt suhtuda. Rinnetel on praegu jätkunud elavjõudu jalaväe rünnakute läbiviimiseks, kuid seda siiski väga piiratud aladel. Sõja alguses pidi armee mäletatavasti üheaegselt hõivama Kiievi, Harkivi ja Odessa.
Venemaa president kordas ühtlasi, et lähiajal alustatakse uue raketi „Orešnik“ seeriaviisilist tootmist. Varem on ta teatanud, et seeriatootmine juba käib.
