17.12.2024, 15:02
Jäid „Rahamaa„ piletitest ilma? Teatrielamusi, mida jõuluvana tuua võiks, on teisigi
Kui „Rahamaa“ või mõne muu menuki piletitele jaole ei saanud, pole põhjust neid kingikotis susside ja kruusidega asendada. Teater oma mitmekülgsuses elab Eestis edasi ja vaatamist väärt etendusi on rohkem kui kaks-kolm. Tee tutvust kuue kingikandidaadiga!
Viimase 30 aasta jooksul on Reformierakond kuulunud valitsusse rohkem kui 22 aastat. Nad on olnud kindlad võimuhoidjad, suunanäitajad ja ühiskonna kujundajad. On määranud Eesti elu rütmi ja teinud otsuseid, mis on viinud meid... Aga kuhu? Eero Epneri ja Aare Pilve kirjutatud ning Jaak Printsi lavastatud terav ja ajakohane lavastus võtab reformikate valitsemisaja suursuguselt kokku ja püüab anda vastuseid. Priima kingitus poliitilise satiiri austajale!
Mängivad: Sergo Vares, Juhan Ulfsak, Liisa Saaremäel, Gert Raudsep (Eesti Draamateater), Karl Birnbaum, Edgar Vunš, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Markus Andreas Auling ja Rahvusooper Estonia poistekoor.
Lauri Lagle uus lavastus „Leviaatan“ on elu varjus tiksuvatest inimestest, kes on nagu suvitajad kirsiaias ja kelle kõrvu ei kosta läheduses kokkuvarisev maailm. Alles siis, kui langeb esimene kirves, tõstavad nad pilgu ja asuvad jahtima midagi, mis on häirinud nende rahu. Järgneb sõge reis ihaldatu järele, mis ei tunne piire, ohvreid ega rõõmu. Olemasolu tühjuses õõtsudes soovitakse visata harpuun, et haakida ennast millegi suure ja olulise külge – ja siis see taas hävitada.
Lagle lavastuses mängivad näitlejad, kellega koos on välja toodud mitmeid auhindu võitnud töid. Trupis on Marika Vaarik, Jörgen Liik, Eva Koldits, Simeoni Sundja ja Sander Roosimägi. Lavastuse helilooja on Jakob Juhkam.
Lavastus etendub uhiuues mängupaigas Krulli kvartali vanas remonditšehhis.
Kaasaegse Jaapani näitekirjaniku Koki Mitani geniaalne komöödia on lugu tsensuuri painavast võimust kunsti üle, kuid ennekõike kunsti kõikvõimsusest.
1940. aasta Jaapan. Tsensori kabinetis kohtuvad kaks meest: särav komöödiakirjanik Tsubaki (Martin Kõiv), kes ei suuda nalju paberile kirjutamata jätta, ja tsensor Sakisaka (Ivo Uukkivi), kes pole kunagi elus naernud. Tsubakil tuleb kirjutada oma komöödia võimudele sobivaks. Vaimne duell muutub paradoksaalselt järjest lõbusamaks ja kabinetist saab omamoodi lahinguväli. Lõplik seis jäägu otsustada vaatajale.
Andrus Kivirähk ütleb oma näidendi kohta nii: „See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoolest.
Tegu pole Kreutzwaldi „Kalevipoja“ dramatiseeringuga. Põhistoori on sama – Soomes käik, põrgus käik, Assamalla lahing on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive „Kilplastelt“.
Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane. Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris – ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.“
Etenduses osalevad Karl Robert Saaremäe, Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja segakoor Hellas.
Lavastus jutustab esimese eesti kirjakeele õpetuse ja esimese saksa-eesti sõnaraamatu looja Heinrich Stahli nooruspäevist Järva-Madise kiriku õpetajana.
Kaupmehe poeg Stahl kasvas eestlasest ammega ja seepärast valdas mingil määral eesti keelt. Saabudes Järva-Madise koguduse õpetajaks, asus Stahl mitte väga edukalt võitlusesse kohalike elanike nõidumiskommetega. Luterliku õpetajana taipas ta ruttu, et saksakeelsed õpetajad ei saa viia jumalasõna maarahva südamesse. Seepärast asus Stahl küla ravitseja Ea (Liis Haab) ja mõisa sulase Ülo (Tarvo Sõmer) abil koostama pastoritele kasutamiseks esimest eesti keele õpikut ja sõnaraamatut.
Lavastus jutustab Stahli võitlusest eelarvamustega sakste poolt maarahva vastu ja samuti vastupidi. Lisaks oma keele ja kultuuri olulisusest ja nende hoidmise vajadusest ka rasketel aegadel.
Mängivad: Reimo Sagor, Tarvo Sõmer, Liis Haab, Riho Rosberg, meestelauluansambel Arhailised Mehed ja regilauluansambel Ambla Naised.
Eri Klasi, Uno Loobi, Arved Haugi ja Kalju Terasmaa mitmehäälne laul võlus südameid 1960ndate alguse Tallinna kultusrestoranides, kus elu algas alles pärast keskööd. Neid kummardati kui välisartiste gastrollidel üle laia Nõukogude Liidu ja loomulikult armastati ka kõikides Eesti kultuurimajades, kus laulu lahti lõid. Nelja andeka muusiku noorusaeg oli täis pööraseid seiklusi, armumisi, pettumisi ja eneseleidmist, hilisemal loometeel oli mitmeid kordaminekuid. Kõik see jõuab suvel ka Kiidjärvel lavale.
Kuna lavastuse peategelaste prototüüpide loomingulised teed viisid neid varem ja hiljem kokku väga paljude toonaste Eesti estraadisangaritega, kõlavad Kiidjärvel armastatud laulud ja duetid Marju Kuudi, Anu Antoni, Tiiu Variku, Helgi Sallo, Georg Otsa, Kalmer Tennosaare, Artur Rinne ning paljude teiste lauluvaramust.
Osades: Priit Võigemast, Birgit Sarrap, Priit Strandberg, Mait Malmsten, Jan Uuspõld, Sepo Seeman, Peeter Oja, Kalle Sepp, Laura Võigemast, Marianne Leibur, Mart Toome, Liina Tennosaar jt.
