10 miljonit eurot maksev pilootprojekt võib olla arusaadav, aga ligi miljard eurot maksva katsetuse puhul tuleb küsida, kas on üldse võimekust sellist projekti mõistlikult hallata, juhtida, ehitada.
Kas me hakkaksime endale maja ehitama, teadmata, kui palju meil raha on, kui palju ehitamine maksab ning kui palju maksab selle maja ülalpidamine? Ilmselt mitte. RB ehituse näol oleme alustanud projektiga, teadmata selle maksumust.
Lisaks sellele, et me ei tea taristu ehitusmaksumust, pole ka usaldusväärset teadmist iga-aastaste hoolduskulude kohta. Omaette küsimused puudutavad ka raudteel sõitma hakkava veeremi maksumust ja selle veeremi hankimiseks vajaminevat aega. RB-l tervikuna on kõik eeldused saamaks lahtise eelarvega projektiks, mis järgnevate perioodide jooksul neelab raha nagu must auk.
Viimane meeleheitlik samm, mille eesmärgiks võib pidada mingiski ajagraafikus püsimist ning seni tehtud ettevalmistus- ja projekteerimistööde nigelale kvaliteedile vaatamata töödega jätkamist, tehti RBE poolt oktoobris 2024, kui kuulutati välja sisuliselt kogu Eesti alal RB põhitrassi projekteerimis- ja ehitustöid hõlmav allianss-tüüpi hange.
Selle hanketüübi puhul peaksid nii tellija kui töövõtja töötama koos ühiste huvide ja eesmärkide nimel, jagades nii riske kui võimalikke tekkivaid (rahalisi) võite. Tuleb märkida, et antud hanketüüpi on kasutanud näiteks meie põhjanaabrid, aga Eestis pole seda taristusektori hangetes kasutatud. Pilootprojektina alustas Transpordiamet allianss-tüüpi hankega 2023. aastal – Sindi-Lodja silla ehitus, mille eeldatav maksumus on 10 miljonit eurot.
RBE alustatud allianss-hanke eeldatavaks maksumuseks on 932 miljonit eurot. Sellise Eesti ajaloos rekordilise maksumusega hanke avaldamisest teavitas RBE kui töövõidust ning silmnähtavalt rõõmus oli antud teemal intervjuud andes ka taristuminister.
