Ma ei näe, et Iisrael oleks võrreldav Venemaaga, sest Iisrael on demokraatlik riik, kus arvamuste mitmekesisus endiselt kehtib.

Näiteks on Iisraeli vanim päevaleht Haaretz nimetanud oma juhtkirjas Iisraeli valitsuse tegevust Gazas etniliseks puhastuseks. Seetõttu ei tundu mulle mingisugused Iisraeli-suunalised boikotid õiged, sest sellised sammud karistavad kõiksugu arvamusi sealses ühiskonnas kollektiivselt ja seega õigustamatult.

Kuid käima läinud hüsteeriast jääb vägisi mulje, nagu siin juhtumis mainitud moraalsed kaalutlused üldse puuduksid. Veelgi enam, arvukad hääled ühiskonnas üritavad jätta mulje, justkui samm on tingitud „antisemitismist“ ning meedias kasutatakse kõlavaid väljendeid nagu „EKA on nüüd judenfrei“, justkui oleks võimalik jõuda sellise otsuseni vaid juute vihates.

Mu arust on see vaid odav demagoogia, mil pole kõnealuse probleemistikuga mitte mingit pistmist.

Mulle jääb sügavalt arusaamatuks, miks humanistlikud kaalutlused on Eesti ühiskonnas skandaalsed. Mulle jääb arusaamatuks, et kui kutse Haagi, rahvusvaheline ajakirjandus, arvukad EU riigid, ÜRO ja inimõigusorganisatsioonid on kõik tühised, siis kes üldse peaks Iisraeli tegevuse problemaatilisust dokumenteerima, et selle kritiseerimine muutuks õigustatuks? Kas on üldse olemas selline võimusammas? Kas jumal ise peab tulema maa peale ja Iisraeli tegevuse hukka mõistma?

Jaga
Kommentaarid