JUHTKIRI | Treenerite, laste ja lapsevanemate arvelt sai riik jälle hakkama kärpekäkiga

Igalt poolt sama palju kärpimine laastab üht valdkonda rohkem kui teist. Peale kärpekäki on riik taas hakkama saanud ka kommunikatsioonikäkiga.

Spordiklubid on sunnitud tõstma treeningutasusid, kuna kultuuriministeerium vähendab noortetreenerite palgatoetust ja suurendab klubide kohustust omafinantseeringu osas.

Kultuuriministeerium andis 2024. aastal treenerite palgatoetuseks 12,3 miljonit eurot. Pärast spordisektorit tabanud 4%-list kärbet on 2025. aastal see summa langenud 11,8 miljonile eurole.

Kui riik kärbib näiteks avalikku sektorit, siis samaprotsendiline kärbe mõnes teises valdkonnas või sektoris võib avaldada hoopis drastilisemat mõju. Praeguse juhtumi näitel on riik sama suure kärpepiitsaga lajatanud erineva suuruse ja sisuga valdkondadele.

Igalt poolt sama palju kärpides on laastamistöö mõnes kohas suurem kui teises. Kui mõne ministeeriumi kommunikatsioonieelarvet kärbitakse 4%, tähendab see enamasti vaid seda, et ära jääb mõni plakatikampaania või sotsiaalmeedia reklaam.

Kuid kui sama suur kärbe tehakse treenerite palkade toetustes, on tagajärjed palju tõsisemad: treenerite arv väheneb veelgi, huvikoolid ja spordiklubid peavad lapsevanematelt küsima suuremaid tasusid ning lõpptulemusena jäävad paljud lapsed treeningutest üldse kõrvale, kaotades nii võimaluse spordiga tegeleda ja seekaudu areneda.

Üks aspekt on treenerite töötasu küsimus, teine aspekt on laste sportimisvõimaluste võrdsuse kadumine. See on juba pikemat aega olnud selge, et kõigil Eesti lastel ei ole võrdsed võimalused mitte ainult sporti teha, vaid ka muudes huviringides käida.