AUTORIKÜLG | Carl-Robert Puhm: kontorirotid, me jääme tööst ilma. Mina koos teiega

Head lugejad, kas olete uuele aastale vastu minnes mõelnud, kui suur osa teie tööst on asendatav tehisaruga (AI)? Kui oletegi, siis ilmselt suutsite leida kümme põhjendust, miks masin ei saa teie tööülesannetega hakkama. Lubage mul panna teid kahtlema, sest tulevik, kus AI on meie kolleeg või ülemus, pole enam mingi ulme.

Esitan teooria. See oletab, et 2023. aasta alguses tegid paljud meist ChatGPT akna lahti, küsisid uuelt mängukaaslaselt: „Kes ma olen?“, ja saades vastuseks täielikku jama, jäeti asi sinnapaika. „Tore vidin, aga praktikas üsna kasutu,“ kõlas toona paljudest suudest. Ja igal pühapäeval teleri ees näosaadet vaadates elatakse senini õndsas teadmises, et nii ongi.

Aga teate, mis? See mänguasi on vahepeal õppinud. Ja mitte vähe. Kui ma pool aastat tagasi avastasin, kui kaugele on AI arenenud, avanes minu ees hoopis teistsugune maailm. See, mis veel hiljuti tundus kauge tulevikumuusikana, on tänaseks reaalsus, mis muudab meie elu ja ühiskonda fundamentaalselt. Vähemasti siinkirjutaja arvates, sest minu igapäevaelu on tehisaru muutnud juba hirmutavalt palju.