JUHTKIRI | Kui kaua me laseme end veel alandada? NATO sisemere kaitse põhimõte taandub olematuks

Kui Soome ja Rootsi liitusid NATOga, kilkasime rõõmsalt, et nüüd oleme NATO sisemere rannikul ja meie julgeolek on kindlam kui kunagi varem. Aga mis kasu sest näilisest kaitsest on, kui meie külje all käivad samal ajal meie vastu hübriidrünnakud?

Elisa Eesti AS ja CITIC Telecom CPC teavitasid eile õhtul tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametit katkestustest Eesti ja Soome vahelistes meresidekaablites.

Jälle!

See on juba teab mitmes sidekaablite – nüüd ka elektrikaabli – rünnak. Neid ei saa enam pidada juhuseks, sest kuidas just nüüd ja just teatud riikide laevad lahtiste ankrutega Läänemere põhja „künnavad“?

Tegu on tahtlike rünnakutega, mille eesmärk on saata sõnum, et teie, NATO ja Euroopa Liidu riikide omavahelised ühendused on ohus ja hõlpsasti saboteeritavad.

See on oluline sõnum ka Eesti energeetikasektorile – aastatepikkune otsustamatus ja selgete strateegiliste valikute puudumine mõjutavad kõige teravamalt just kriisiolukordades nii energiakandjate hindu kui süsteemi toimepidevust.

Estlinki purunemine just nüüd, jõuluajal, ja vahetult enne Baltimaade Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ühendumist, mis peaks toimuma algava aasta alguses, ei ole samuti juhus.

Nende „juhuste“ mõju ulatub kindlasti elektrihinnani. Uudisruum juba kajab, et homne elektrihind meile ei halasta.

Veel suurem mõju on aga