MEEDIAKRIITIKA | Tõsielusarja kuulsus lõikab lõivu laste privaatsuselt ja eraelult

Ekraani kaudu otse oma elu- või magamistoast kiigata Eesti tuntud inimeste eraellu – kas pole põnev!? Aga kas oleks sama mõnus seda vaadata teadmises, et sisuliselt võib selle liigitada laste ekspluateerimise alla?

Kes on hädas pohmakaga, mis takistab laste eest hoolitsemist. Kelle suurim mure on puuduolevad kiirmoehilbud, millega seltskonnaajakirja peole minna. Kes jällegi ärkab varahommikul, et enne lastele omleti tegemist jõuaks kirjutada ja trenni teha. Kellel vedelevad mustad sokid diivani vahel.

Tõsielusarjad, mida siinses analüüsis silmas pean, on väga eriilmelised ja võib mõneti tunduda meelevaldne neid samasse potti panna. Need tõsielusarjad on näiteks tuntud inimese igapäevategevusi jälgiv „Üks nädal…“, Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaare reisisaade „Meie aasta…“, Katrin Lusti reisisaade „Lustlik reis…“ ning „Segasummasuvila ratastel“.