Maardu on Tallinna külje all olev n-ö väike Ida-Virumaa, mis paistab olevat riigil kahe silma vahele jäänud. Margit Väikmeri (SDE) on Maardu Eesti seltsi esimees ja MTÜ Kallavere Kooli Vilistlased juht ning oli 2022.–2023. aastal Maardu linnavolikogus asendusliige. Tema tegevus Maardus on lõimumise sildi all tugevalt silma paistnud, kuid lahendatavaid muresid on linnas omajagu.
Eelkõige toob Väikmeri välja, et Maardus on puudu tugevast eestimeelsusest ning pikalt on ta linnas rinda pistnud ka keeleprobleemidega. Tema hinnangul on Maardus asjalood palju hullemad kui Ida-Virumaa piirkonnas.
Kuidas sa kirjeldaksid kolme sõnaga Maardut?
Alustame heast asjast. Haljastus on ilus ja suhteliselt puhas. Lagunev. Venemeelne.
Kohe niimoodi otse?
Otse!
Mida seal kõige teravamat venemeelset sulle silma on jäänud seal?
20. augustit ei ole peetud meie linnas rohkem, kui ainult siis, kui tegime kolm aastat tagasi kooli hoovis oma MTÜga ürituse. Peale seda tehti taasiseseisvusmispäeva üritus 19. augustil, mis on ka kultuuriinimeste vaatest arusaadav, kõigil on vaba päev. Kuid seda tehakse mitte suurelt linnapildis, vaid kusagil vana rahvamaja taga.
Kas äkki lihtsalt kogemata? Ei mõeldud eriti läbi ehk?
Seda ei tee mõni teine poliitiline võim või keegi, kes on opositsioonis. Linn teeb ikkagi ise, aga vaid märge on tehtud. Sel hetkel, kui me 20. augusti üritust korraldasime, siis linnapea ja teised volikogu liikmed, välja arvatud volikogu esimees, kes korraks läbi käis, vast ka sinna ei tulnud. Samal ajal korraldati mingisugune rändkarika spordiüritus.
Ja see oli nüüd 2022. aastal?
Jah.
Ehk linnapea, kes 20. augustil üritusel kohal ei käinud, oli tol hetkel Vladimir Arhipov?
Jah, oli Arhipov - meil ongi siiani üks linnapea. Kui vaadata kõiki tervitusi ja muud, siis rahvas ei saagi aru. Sõna võtab tema ikka edasi tema, kuigi on mitu kuud olnud vaid tavaline volikogu liige. Maalehele andis intervjuu praegune linnapea Aurika Sin-Kerra, kus ta rääkis, et me oleme nüüd eestimeelne linn, aga eestikeelse õppele ülemineku teema on ka üks asi - linn kas toetab või ei toeta. Aga Maardu ei toeta. Sealt hakkab see pihta. Paber kannatab kõike, aga sisu on teine.
Seda kinnitab linnavalitsuse jõulutervitus, kus räägitakse ainult vene keeles ja tuleb ainult natuke eestikeelset teksti. Juures on veel tore lõiguke, kus linnapea, endine linnapea, tema poeg, elukaaslane kõik räägivad vene keeles. Vahele on põimitud eestikeelseid lõike.
Aga algab vene keeles. Pikalt ei tule ühtegi eestikeelset lauset. Kui ma vaatan seda jõulutervitust, siis ma ei näe sealt mingisugust eestimeelsust.
