See stseen, üks paljusid Charles Heckeri raamatus postkommunistlikust Venemaast, kujutab endas kokkuvõtlikult leidlikku, küünilist ja enesehävituslikku vaimu, mis levis plaanimajanduse kokkuvarisemise ajal.

Paberil jäi see ajajärk minevikku. Äriline elu muutus 1990. aastatel üha normaalsemaks. Lääne investorid õitsesid suures riigis, mis oli õnnistatud piiramatute loodusvarade ja hiiglasliku nõudlusega tarbekaupade ning teenuste järele.

Kuid lääne inimesed olid hästi tasustatud kaasosalised Potjomkini küla rajamisel ja selle täitmisel. Petturid, jõhkrad tegelased ja soosikud õitsesid demokraatia ning kapitalismi fassaadi taga.

Sellised juhtumid olid haruldased. Enamik lääne inimesi ei muretsenud kuritegevuse ega südametunnistuse pärast, vaid pidutsesid naudingute saatel ja teenisid erakordseid kasumeid.