Johannes Aaviku Selts pidas konverentsi ja tähistas juubeleid
Saaremaa suure keelemehe Johannes Aaviku läheneva 115. sünniaastapäeva tähistamiseks pidas Johannes Aaviku Selts laupäeval Kuressaares konverentsi ja tähistas mitmeid keelemeeste juubeleid.
Pärast teaduslikke ettekandeid võeti seltsi esimeseks auliikmeks vastu sel kevadel USA-st Saaremaale elama naasnud filoloogiaprofessor Paul Saagpakk.
Konverentsil ütles seltsi president Helgi Vihma, et kui seni räägiti peamiselt Johannes Aaviku keeleuuenduslikest õnnestumistest, siis nemad ei karda nüüd enam rääkida ka suure keelemehe ebaõnnestumistest. Nii selguski filosoofiadoktor Martin Ehala ettekandest, et täpselt pool Aaviku keeleuuenduslikest ettepanekutest on käiku läinud, nendest tuntumad on i-ülivõrre, i-mitmus ja 15 tehistüve.
56 Aaviku keeleuuendusest on seega 26 tänases eesti keele grammatikas sees. Miks aga pooled uuendused läbi kukkusid, sellest konverentsil pikemalt räägitigi. Filosoofiadoktor Hella Metslang eristas terve rea nii keelesiseseid kui väliseid tegureid, mis grammatilisi uuendusi soodustavad. Keeleuuendusi soodustavate tingimuste eiramine saigi pooltele Aaviku uuendustele saatuslikuks - keel ei võtnud neid omaks.
Sel aastal Stockholmist Paul Laanelt Tartu Kirjandusmuuseumi saabunud Johannes Aaviku käsikirjalisest pärandist rääkis Jaanus Adamson; Aaviku Johannese Ilmutusraamatu keeleuuenduslikust tõlkest üliõpilane Piret Grigorjev. Lea Loodmaa meenutas, kuidas ta Ameerikas oli professor Saagpakul abiks sünonüümisõnastiku koostamisel.
Pärastlõunal tähistati Johannes Aaviku 115. sünniaastapäeva, soome-ugri keeleteadlase Lauri Kettuneni 110. sünniaastapäeva ja tagantjärele ka professor Paul Saagpaku 86. sünnipäeva.
Aaviku juubeliks on Johannes Aaviku Selts üllitanud E. A. Poe hirmu- ja õudusjuttude kogumiku Aaviku keeleuuenduslikus tõlkes. Kettuneni kohta loeti ette professor Paul Alvre ettekanne suure keelemehe ning Eesti-sõbra elust ja tööst. Professor Paul Saagpakk aga promoveeriti Johannes Aaviku Seltsi esimeseks auliikmeks.
REIN TOOTMAA
