Paljud emad teavad hästi, kui hale on unesooja last hommikul vägisi voodist välja tõsta ja unise porisejaga lasteaeda kiirustada. Kuid lapsi on mitmesuguseid. Mõned neist on hoopis lõokese tüüpi. Mattias näiteks ärkab juba kuus ja pool aastat igal hommikul kell viis. Või pool viis. Igatahes mitte hiljem kui kümme minutit enne kuut, mis oli tema sündimise kellaaeg.
Mattias oli üheaastane, kui ema tegi otsuse, et kõik pereliikmed on inimesed. Ka need, kes ei soovi koos kukkedega ärgata. Kui mehehakatise võrevoodile on tehtud väljapääsuava ja mehehakatis oskab ise potile minna, ei pea teised inimesed tema pärast enne koitu uniselt ringi tuigerdama.
Selline kodukord tõi esialgu korterisse palju prahti ja segadust. Pisike Mattias kolkis hommikuti klotse üksteise vastu ja ajas torne suure kolinaga ümber, kuid vanemad magasid vankumatult oma aja täis. Nüüd on need ajad möödas. Mattiasele meeldivad tema üksildased hommikud. Ema aga on harjunud kuulma läbi hommikuse une paljaste jalgade tatsamist, mis tuletab meelde väikese Illimari hommikut.
ühel päeval küsis ema Mattiaselt: Räägi õige, mida sa täna hommikul tegid. Mattias tegi kavala näo ja hakkas rääkima.
Kõigepealt ma tegin silmad lahti ja mõtlesin, et kahjuks on esmaspäev. Laupäev oleks palju parem, siis ei peaks kaks päeva lasteaeda minema. Kodus on palju huvitavam.
Siis ma mõtlesin, jutustas Mattias edasi, et esmaspäev ei ole ka kõige halvem päev, sest esmaspäeviti on lasteaia legod meie rühmas mängida. Ja ma harjutasin oma legodega selle ägeda kraana ehitamist. Meetrikõrgune äge kraana nõudis pikemat imetlemist.
Varsti tuli mul selline mõte, et läheks ja sööks jogurtit, seletas Mattias ja jutustas, kuidas ta külmkapist jogurti valis, mahla kõrvale segas ja sõi.
Siis ma lugesin natuke aega laste entsüklopeediat, jätkas poiss jutustamist. Ja -- emme, ämblikud ei ole putukad!
Kes nad siis on? ehmatas ema.
ämblikud on ämblikulaadsed, selgitas Mattias.
Edasi oli poiss lugenud läbi ühe MikiHiire koomiksi ja vaadanud telekat, niikaua kui Tom ja Jerry lõppes.
Siis ärkas Kadi üles, rääkis poiss edasi. Seda ma saan alati niimoodi teada, et Kadi toas hakkab papagoi siutsuma. Tuli välja, et see väga tark papagoi püsivat hommikuti seni vait, kui Kadi magab.
Kadi andis papagoile süüa, jätkus Mattiase hommikulugu, ja ma jutustasin talle, missugused multikad olid. Kadi tegi endale grilljuustusaia ja mina sõin oma jogurti lõpuni. Ja siis me hakkasime kahekesi kaarte mängima.
Aga Mattias, kui te kahekesi ise nii hästi hakkama saate, milleks teile siis veel ema ja isa tarvis on? küsis ema mõtlikult.
Mattias mõtles järele. Ikka on hea, kui keegi lõpuks tuleb ja ütleb: tublid lapsed, et te juba riides olete!
