Tartus sündisid katseklaasikaksikud

25-aastane naine sünnitas üleeile Tartu naistekliinikus Eesti esimesed katseklaasikaksikud.

Naistekliiniku reproduktiivse labori arst Andrei Sõritsa ütles, et naise loomulikku rasestumist on takistanud munajuhade sulgumine. Ei aidanud ka munajuhade operatsioon kaks aastat tagasi. Katseklaasiviljastamist alustati 1994. aastal. õnnestus alles kolmas katse möödunud aasta juunis-juulis ning naine jäi kandma kaksikuid.

Sõritsa lausus, et kuna üks loode oli tunduvalt väiksem ja hakkas ennast halvasti tundma, olid arstid sunnitud lõpetama raseduse keisrilõikega 36.-37. rasedusnädalal. Sündisid poiss kaaluga 3064 g ja pikkusega 48 cm ning tüdruk kaaluga 1513 g ja pikkusega 44 cm. Lastearstide arvates oli laste seisund eilseks rahuldav, tüdruk tundub isegi aktiivsem kui poiss.

Katseklaasilaste seas on mitmikuid keskmisest sagedamini, umbes neljandikul juhtudest. See tuleb sellest, et arstid istutavad naisele raseduse suurema tõenäosuse saavutamiseks mitu munarakku. Sõritsa kinnitusel ei ole Eestis kehtestatud seaduslikku piiri, mitu viljastatud munarakku tohib korraga naisele üle kanda, ning arstid teevad otsuse sõltuvalt konkreetsete munarakkude kvaliteedist. äsja sünnitanud naisele istutati neli rakku, mõnele patsiendile on istutatud ka viis. Kui aga munarakud on väga kvaliteetsed, kannavad arstid neid naisele üle kõige rohkem kolm.

Eestis on nüüd viis katseklaasibeebit, esimesed kaks tüdrukut olid viljastatud Tartu naistekliinikus ja kolmas, poiss, Tallinna erakliinikus Fertilitas.

ANU JõESAAR