1994. aasta 26. juunil andis toonane Briti suursaadik Eestis Brian Low Linda Soomrele Briti Impeeriumi V järgu ordeni.

Vanaproua on üks väheseid, kui mitte ainus eestlane, kel on õigus sellist aumärki kanda ning saada kutset Inglise kuninganna vastuvõtule. Poolteist nädalat tagasi, 8. mail kell 11.30 saigi Elisabeth II ja eestlanna Linda kohtumine Londonis teoks.

78-aastane Linda Soomre oli aastaid Siselinna kalmistu juhataja. Isegi sugulased nimetavad seda sirgjoonelist ja kõva sõnaga vana daami Komandandiks. 35 aastat oli tema hallata 24 hektarit Aleksander Nevski, Kaarli ja sõjaväekalmistut.

Sõjaväekalmistul on ka 15 Eesti Vabadussõjas hukkunud inglise mereväelaste hauda. 50-ndate alguses nõuti inglaste hauaplaatide purustamist ja punaväelaste pealematmist. Ega Linda sellest asjast praegugi eriti rääkida taha. Viskab naljaga pooleks, et mis me siin seletame, suvel tuleb Zhirinovski ja paneb meid mõlemaid kinni.

Ei lasknud venelasi peale matta

"Inglased tulid siia vabatahtlikult eestlaste vabaduse eest võitlema, mina neile küll venelasi peale ei lasknud matta," räägib Soomre pooltühjal kalmistul.

Kunagi ammu oli sõjaväekalmistu eesti sõjaväelaste kalme täis, praegu hakkavad silma põhiliselt punatähtedega obeliskid. "Vene ajal oli siin palgal viis naist, kes lilli istutasid ja haudu hooldasid," selgitab Linda.

Inglaste haudade säilitamine läks talle omal ajal maksma kvartalipreemia. "Inglaste hauaplaadid peksti küll puruks, aga siis lasin platsile mullakoormad vedada, et vähemalt peale kedagi ei maetaks," ütleb vanaproua kuraasikalt. "Südametunnistus ei andnud rahu."

Mullahunnikute alla peideti ka kahe Eesti kindrali hauad.

1994. aasta juunis said Tallinnasse tulnud Inglise mereväelased omade kalmud taas sisse õnnistada. "Terve suur plats kaeti Briti lipu värvides vaibaga ja kahekordse killustikuga ning õnnistati sisse," meenutab Linda.

8. mail osales Linda Londonis Püha Pauli katedraalis pidulikul jumalateenistusel, aumärk on tal käes juba kaks aastat.

Linda sõitu toetas kaitseministeerium

Püha Pauli katedraali oli II maailmasõja lõppu tähistama kutsutud igi 2000 inimest kogu maailmast. Linda tänab sõidu eest Briti saatkonda ja suursaadiku abi Ruth Piilet, meie kaitseministeeriumi ning Eesti Sõjahaudade Hooldeliitu ja Küllo Arjakat.

"Linda on tõeline vana kooli daam, temasarnaseid on vähe," ütleb ajaloolane Arjakas. "Ausa ja sirgjoonelise inimesena poleks ta ise kunagi selle peale tulnud, et näiteks kaitseministeeriumi pöörduda. Vähemalt ühe heateo olen elus teinud."

Linda oli varem käinud Moskvas, Rumeenias ja Bulgaarias, Londonisse sai ta esmakordselt. "See Boeing on ikka võimas küll, sõidad 11 000 km kõrgusel ja 800-kilomeetrise tunnikiirusega," meenutab Linda. "Eesti saatkond saatis meile auto vastu ja viis kohe kesklinnas asuvasse hotelli. Elasime teisel korrusel."

Vastuvõtu tarvis lasi Linda kostüümi õmmelda. "öeldi veel, et kostüüm olgu milline tahes, aga kübar peab peas olema. Saatjal piisas mustast ülikonnast."

Vanaproua sõnul oli kogu jumalateenistuse programm kuni viimase liigutuseni kooskõlastatud. "Kell 11.30 algas jumalateenistus. Kuninganna tuli fanfaarihelide saatel katedraali, kroon peas ning slepp järel. Pööras pead kahele poole ja lähemalolijad langetasid pea," meenutab Linda, kellest Elisabeth II möödus paari meetri kauguselt.

Linda hakkab romaani kirjutama

Pärast mehe surma leidis Linda, et toidukaubastu müüja teenib palju vähem kui kalmistujuhataja, ka üür tuli ametikorteris odavam. Nii ta oma kahe lapsega Siselinna kalmistule elama tuligi. Poeg oli siis 11 ja tütar 10 aastat vana.

Aastakümneid elas Linda Siselinna kalmistul asuvas majas. Praegu pakib ta aga kohvreid, et minema kolida. "Mina pole siin kunagi midagi kartnud, karta tasub ainult kahejalgseid," kinnitab vana daam.

Linda mahukas raamatukogu on juba poolenisti kokku pakitud ja ootab uude korterisse ümberkolimist. "Vahepeal mõtlesin, et mis ma nüüd ajaga peale hakkan. Aga mul on romaani kondikava koos, eks ma olen inimesi näinud küll, nüüd hakkan kirja panema. Romaanivõistlus ka tulemas," teeb Linda tulevikuplaane.

Kunagi lavastas Merle Karusoo Pirgu mälukeskuses Linda loo, tema esiklaps sündis täpselt Tallinna märtsipommitamise ajal. Nüüd on Mati Soomre tuntud tõlkija.

"Mul on oma lastest, lapselastest ja lapselapselapsest ainult rõõmu olnud," ütleb Linda uhkelt. Kuninganna vastuvõtule võttis ta kaasa tütrepoja Rain Vaderi.

"Mina olen alati olnud kohusetundlik, õiglane ja range, mul pole kunagi oma töötajatega arusaamatusi olnud," ütleb Linda. "Aga nüüd olen ma oma töö teinud ja võin rahulikult pensionile jääda. Mais saab 35 aastat täis."

PIRET TALI

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena