Roman Matsov jälle ERSO ees
Sel hooajal saab kuulata nelja kontserti, kus ERSO ette astuvad kunagised peadirigendid. Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer ja Arvo Volmer on need mehed, kes suurel määral kujundanud kultuuripilti 1944. aastast tänaseni.
Kui kammerkontsert võlub intiimsuse ja vahetu emotsiooniga, siis sümfooniakontsert (eriti huvitava teose ja põneva dirigendiisiksuse korral) muutub sündmuseks, mis haarab suurt hulka inimesi nii laval kui ka saalis ning jõuab televisiooni ja raadio kaudu peaaegu igasse kodusse. See ei saa märkamata jääda. Seda oodatakse, nähakse vaeva piletite saamiseks ning kommenteeritakse, mäletatakse aastate taha. Mida ja kuidas oma rahvani tuua, ongi peadirigendi tähtsaim roll.
Roman Matsov aastatel 1944-1963
27. oktoobril 1956. aastal kanti esmakordselt Eestis ette Mozarti Reekviem. See kujunes terve vokaal-sümfooniliste suurvormide epohhi avalöögiks. Händeli "Messias", Bachi h-moll, Haydni "Maailma loomine", Mozarti Reekviem ja c-moll mess ning Beethoveni "Missa Solemnis" kõlasid Eestis esimest korda just Roman Matsovi käe all.
Helju Tauk: "Mina imetlen tema vaprust nendel aegadel, kus läks järjest raskemaks tegelda religioosse sisuga muusikaga. Ma mäletan seda dramaatilist edasi-tagasi kõikumist - kas Mozarti Reekviem pääseb lavale või ei. Need ulatusid meieni nii: Matsov käis Keskkomitees, sai loa, ei - Keskkomitee võttis loa tagasi. Meie ootasime raadiote juures, ega neid tol ajal väga palju polnudki."
1959. aasta aprillis oli Händeli 200. surma-aastapäevaks planeeritud oratooriumi "Messias" esitus. Meenutab solist Alice Roolaid: "Kolm päeva enne kontserti keelati "Messiase" ettekanne ära (sel korral oli tekst eesti keeles). Proove aga tegime ikka edasi. Ettenähtud kontserdipäeval, peale peaproovi läks dirigent Keskkomiteesse ega lubanud kollektiivil lahkuda enne tema tagasitulekut. Ootasime üle tunni. Lõpuks ta tuli - kontsert toimub täna siiski! õhtul oli viimseni täiskiilutud saal vaimustuses ja pisarates. Võõrad inimesed tulid meid lava taha tänama. Hulk rahvast oli kohale sõitnud teistest linnadest. See oli sündmus üle vabariigi."
Peaaegu kõik suurvormid esitati Tartus, mõned ka Pärnus ja Viljandis. Helju Tauk: "Matsov võlus meid juba oma välise isikuga. See tume, lokkis pea ja väga kaunis rüht! Temaga lähemalt tuttavaks saades imetlesime kõik tema härrasmehelikkust. Eesti muusikakultuuris oli tema ainus meesterahvas - võib-olla ma eksin - kes on järjekindlalt suudelnud oma vestluspartnerist daami kätt. Seda enam, ta tegi seda nii võluvalt, et peale esimest ehmatust ja kohmetust harjusime sellega kohe ära. See meeldis meile."
Professor Matsov, teie kontserdikavades - Bachist tänapäevani - on tähtsal kohal Beethoven. Miks?
"Beethoven on tipp. Aga mis tuli pärast teda... Raske on rääkida muusikast väljaspool üldisi kultuuriväärtusi. Minu jaoks on kõige kõrgem Homeros, kes elas 2500 aastat tagasi. Hindan teda isegi Dantest kõrgemaks. Ta oli suurvaim. Kui inimese hingemaailma tulid piibel ja evangeelium, tekkisid uued kõrged aated. Mozarti, Haydni, Beethoveni muusikas on need selgesti tajutavad. Brahmsil juba vähem. Mozarti Reekviem on puhtam, ülevam kui Berliozi või Verdi Reekviem. Aga kui te küsiksite, mis on minu meelest ülevaim, mida ma tahaksin kas või iga kuu esitada, siis on see Bachi "Matteus-passioon". See ei ole mitte ainult Kristuse kannatuse lugu, vaid kõigi inimlike tunnete, kogemuste, suhete kontsentraat. Kirjanduses ongi samal tasandil just Homeros."
Kas XX saj kunstimaailmas on nime, mis teie arvates võiks seista Bachi ja Homerose kõrval?
"Muusikas küll - Shostakovitsh. Kirjanduses on seda raskem leida: Faulkner, Thomas Mann." N. Liidus oli mitme Mahleri, Orffi, Honnegeri, Stravinski, Hindemithi ja Schönbergi (valitseva suuna järgi ultramoodsate ja dekadentlike) teose esiettekanded Tallinnas."
Matsovi orkestri viiuldaja, helilooja Mati Kuulberg: "Matsov armastas palju uusi, tundmatuid asju orkestri ette tuua. Shostakovitshi XIV ja XVI sümfoonia peale ei vaadanud tolleaegne riigi juhtkond mitte just hästi. Oli imekspandav, et säärased teosed said üldse Eestis ära mängitud. Kust need load hangiti, ma ei tea, aga ilmselt oli sellega tükk tegemist. Meie poolt oli Shostakovitshi XIV sümfoonia ettekanne Riias tol ajal omaette sündmus. See on küllaltki intrigeeriv teos ja seal on omad hirmuäratavad pealkirjad (Babji Jar - see on koonduslaagri nimi) ja väga mitmeti mõistetav tekst, nii poolt kui vastu tollal kehtinud riigikorrale. Igaüks võis sealt välja lugeda, mida ise tahtis.
Erakordne oli kogemus Tshaikovski sümfooniaga. Nelja päeva jooksul töötasime ainult I osa kaheksa takti kallal, ja rohkem seda sümfooniat ei puudutatud. Nii et mina küll kartsin seda kontserti, aga ometi õnnestus see täielikult (orkestril oli lugu juba enne omandatud). Nii põhjalik töö nende kaheksa taktiga pani aga vähemalt I osa karakteri ja shtrihhid küll kõik paika. Kes teab, võib-olla see oligi tema eesmärk."
Säärasel kontrastirohkel ajal ilma teinud, nüüdseks 79-aastane dirigent (kes, muide, kontserteerib praegugi Euroopas ja Venemaal) astub neljapäeval jälle ERSO ette. Kavas on Beethoven.
HEILI VAUS
