Neeruhaigus algab salakavalalt

Kui töökoha kaotamise hirmus lapsevanem pooltõbise põngerja lasteaeda saadab, siis vaevalt ta mõtleb, mis hind on sel võidetud päeval tulevikus.

Tohtrite sõnul algavad paljud rasked ja ravimatud haigused tühiseks peetud eelkooliealise lastehaigustest. Nii võib poolikult väljaravitud viirusnakkuse, angiini või sarlakite tagajärjel tekkida neerude kahjustus, mis halvemal juhul võib lõppeda kroonilise neerupuudulikkusega.

Neeruhaigus areneb salakavalalt. Mõnest kunagisest viirusinfektsioonist või külmetushaigusest põhjustatud neerude kahjustus ei pruugi endast aastaid ja isegi aastakümneid üldse märku anda. Sagedasti saadakse kroonilisele neerutõvele jälile alles teiste haiguste ja tervisehäirete kaudu.

Ei osata kahtlustada

"Kroonilised neeruhaigused on just sellepärast ohtlikud, et nad ei tekita esialgu mingeid elu ja tegutsemist segavaid vaevusi ning tavaliselt inimene ei oskagi kahtlustada, et tal pole neerudega kõik korras. Ka haiguse arenedes tekkiv väsimus, kahvatus, hommikuti esinevad tursed silmade ümber, peavalud ning aeg-ajalt tunda andvad seljavalud kuuluvad selliste haigusnähtude hulka, mida kiputakse seletama küll ületöötamise, stressi või istuva eluviisiga," selgitab Tallinna Pelgulinna haigla neeruarst Merike Luman ning lisab: "Kaks asja, mida peljatakse, on valu ja veri. ägedate neeru- ja neeruvaagnapõletike diagnoosimisega probleeme ei ole. Kui inimesel on tugevad valud, muutused uriinis, kõrge palavik, siis jõuab ta arsti juurde üpris kähku. Halvem lugu on just krooniliste, vinduvate protsessidega, mis võivad jääda tähele panemata ja seetõttu ka ravita."

Doktor Luman kinnitab, et omapäi jäetud tõbi teeb oma töö ning ühel päeval tuleb leppida teadmisega, et neerud ei suuda enam täita neile looduse poolt antud ülesandeid. Ainus võimalus edasi elamiseks on doonorneer või neeruasendusravi dialüüsi abil.

"Inimesed, kes on pöördunud arsti poole südamehäirete või näiteks kõrgenenud vererõhust tingitud vaevuste tõttu, on sageli üllatunud, kui selgub hädade tegelik põhjus: neeruhaigus," lisab sama haigla nefroloogiaosakonna juhataja Madis Ilmoja. "Mõni ei taha kroonilise neerupõletiku diagnoosiga kuidagi leppida: mul ei ole ju neerud veel kunagi haiged olnud! Neerudega aga on paraku niisugused lood, et neid põhjusi, millest neerukahjustus alguse saab, on peale ägedate neeruhaiguste veel mitmeid. Nimetada võiks kroonilisi põletikukoldeid organismis, teisi haigusi, eriti kui need pole korralikult välja ravitud, mürgistusi jm."

Madis Ilmoja ütleb, et kõrgenenud vererõhk on neerudega seotud lausa kahtpidi: hüpertooniat võib põhjustada neerude nõrk töövõime, samas kahjustab ka mõõdukalt kõrgenenud vererõhk neerusid.

Madis Ilmoja arvates on üks neeruhaiguste leviku põhjusi meie inimeste vähene teadlikkus. "Vähki ja südamehaigusi osatakse peljata, neeruhaigusi mitte. Võimalik, et meil on neeruhaigused ka surmapõhjustena kirjas tegelikkusest harvem ning ka see võib olla hajutanud ohutunnet nende suhtes. Just inimeste endi hoolikus ja tarkus aitaks vältida nii mõnegi neeruhaiguse tekkimist ning süvenemist."

Eesti paikneb paraku niisuguses kliimavöötmes, kus neerudele head sooja ja kuiva aega on aastast ehk ainult neljandik. ülejäänud ajal oleks mõistlik end rõskuse ja jaheda tuule eest sooja riietusega kaitsta. Meil aga käiakse veel esimese lume aegu ringi lühikeste seelikute ja taljeni ulatuvate jopedega.

Eriti pole räägitud ka neeruhaiguste geneetilisest taustast. Seosed on siiski olemas ning seetõttu peaksid neeruhaiguste suhtes oleme eriti ettevaatlikud need inimesed, kelle vanematel ja teistel sugulastel on olnud neerudega probleeme.

Eestlaste hulgas on küllalt palju ka immuunsüsteemi puudulikkusega, ehk selliseid inimesi, kelle vastuvõtlikkus viiruste, nakkuste ja nn külmetushaiguste suhtes on vähenenud. "Neeruhaigus võib kaasneda tüsistusena sagedastele põdemistele ning seega on teistest enam ohustatud ka need inimesed, kes haigestuvad kergesti eelloetletud haigustesse," hoiatab doktor Ilmoja.

Hoidke sidet arstiga

"Ka siis, kui neeruhaigus on välja kujunenud, saab iseenda heaks palju ära teha," julgustab Merike Luman. "Iga krooniline neerutõbi ei vii välja neerupuudulikkuseni, ja isegi siis, kui tegemist on väga raske kuluga haigusega, saab tehisneeruaparaadi all minekut aastateks, võib-olla isegi kümmekonna aasta võrra edasi lükata. See on suur võit, mille nimel tasub vaeva näha."

Kroonilist neeruhaigust ei ole võimalik välja ravida. Kel kord juba niisugune on diagnoos välja pandud, peab haiguse olemasoluga arvestama terve elu. Teatud piirangutega, eriti mis puutub külmetumisohtu, tuleb leppida isegi siis, kui tõbi on olnud pikemat aega, kasvõi aastaid vaibefaasis. Nii et talisuplusega ühelgi krooniliselt haigete neerudega inimesel oma tervisega katsetama minna ei maksaks.

"Hoidke sidet oma arstiga. Mingil juhul ei tohi määratud ravi enesetunde paranemise ajel pooleli jätta. Sama käib ka dieetide kohta," räägib doktor Luman. "Meil on olnud kahjuks patsiente, kes on pärast seda, kui haigus enam otseselt tunda ei anna, meie vaateväljalt kadunud. Kui ükskord aastate pärast tagasi tullakse, siis tavaliselt juba raskes seisundis."

ANNE LILL