Kabeliidu juhatus otsib lisa tuhandele kroonile
Veebruaris valiti Eesti Kabeliidu tööd korraldama uus juhatus. Ka liidu senine tegevdirektor Heinar Jahu pani ameti maha.
Kabeliidu asepresidendi Arvo Külveti sõnul pidanuks üldkoosolek põhikirja järgi korraldatama kahe aasta tagant. "Nüüd oli viimane aeg koosolek kokku kutsuda, eelmise juhatuse valimisest möödus neli aastat. Enam pole kerge kõiki inimesi üle Eesti kokku saada, seepärast valimised venisidki," selgitas Külvet.
Ametist soovisid loobuda nii Eesti Kabeliidu eelmine president Lembit Puusepp kui tegevdirektor Heinar Jahu. "Tegevdirektor pidi tasuta tegema rasket ja küllaltki närvilist tööd. Tema õlul lasus väga palju ülesandeid," põhjendas Külvet Jahu lahkumist.
Uueks kabeliidu presidendiks valiti Rein Kontus, asepresidentidena jätkavad Külvet ja põhiliselt kohtunike tööd korraldav viljandlane Edgar Mitt. Juhatuse liikmeteks valiti kabetajad - suurmeister Urmo Ilves, Villem Lüüs, Indrek Peenmaa ja Enn Rüütsalu. Tegevdirektorina alustab tööd Urmas Väärtnõu. Juhatuse keskmine vanus noorenes tunduvalt.
Uus juhatus ei süüdista Eesti Päevalehte
Vahetult enne uue juhatuse valimisi saatis Eesti Kabeliit president Lembit Puusepa nimel kirja Eesti Päevalehele, kus väljaannet süüdistati kabeliidule moraalse ning umbes 60 000 krooni väärtuses materiaalse kahju tekitamises. Vimma tekitas 19. detsembri EPL-is ilmunud artikkel, kus Rahvusvahelise Kabeföderatsiooni (FMJD) turkmeenist esindaja Hodzha Durdõjevi suu läbi kõlasid etteheited Tallinnas toimunud juunioride MMi halvas korralduses.
üldkoosolekul arutati Eesti Päevalehe küsimust, kuid Heinar Jahu süüdistused ei leidnud kõlapinda. "Uus juhatus ei soovi ajakirjandusega konflikti, head suhted toovad kasu mõlemale poolele," leidis Külvet. "Seda enam, et antud juhul polnud tegemist ajalehe levitatud valeinformatsiooniga, vaidlusalused väited jõudsid lugejani Durdõjevi arvamuse kaudu."
Samal seisukohal oli ka Eesti esikabetaja Urmo Ilves. "Ma ei saa aru süüdistusest lehe vastu. Pressikonverentsi korraldajana pidi Heinar Jahu teadma, millised väited võivad kõlada ajakirjanike ette kutsutud külaliste suust," ütles Ilves.
"Sidemete loomisel ja võistluste korraldamisel tegi Jahu ära suure töö. Ent ta võttis liiga palju enda peale, sealt algasid möödalaskmised," nentis Külvet.
"Mõne võistluse läbiviimisel pidanuks Jahu ilmutama suuremat paindlikkust, ühe klubiga läks ta lausa tülli. Juunioride MMvõistluste aruandest polnud aga võimalik välja lugeda, kust rahad tulid ja kuhu läksid," lisas Ilves.
Osavõtt tiitlivõistlustest nõuab riiklikku toetust
Küsimusele, millised probleemid nõuavad kabeliidult kõige kiiremat lahendust, vastas Külvet ühe sõnaga: "Raha!"
"Me võime igasuguseid tööplaane koostada, ent võimalusi teadmata ei saa midagi täpselt paika panna," selgitas Külvet olukorda. "Enne Eesti meistrivõistlusi oli kabeliidu arvel 2000 krooni, tshempionaadi korraldamiseks kulus sellest pool. Kindlasti tuleb teha tööd sponsorite otsingul, ent aluseks peaks saama teatud riiklik toetus. 50 000 krooni korral saaksime jalad maha."
Eestil on küllaltki head sidemed FMJD-ga, meie noored ja täiskasvanud saavad pidevalt kutseid turniiridele ja tiitlivõistlustele. "Eestist tugevamad on vaid Holland ja endise N. Liidu riigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Läti, Leedu. Ilvesele omistati äsja suurmeistri tiitel, Marika Azojan sai vene kabes rahvusvaheliseks meistriks," loetles Külvet põhjuseid, miks Eesti peaks edaspidigi leidma võimalusi rahvusvahelistest võistlustest osavõtuks.
Ilves loodab, et ehk võimaldab suurmeistri nimetus tal saada nn C-grupi toetusraha. "Eesti meistrivõistluste ajaks võtsin ametliku puhkuse. Nüüd tahan osaleda Saksamaa turniiril, ent selleks pean võtma palgata puhkust. C-grupi toetus annaks võimaluse mängida kõigil vajalikel turniiridel," ütles Põhja-Eesti pangas töötav Ilves, kes kuulub maailma reitingus vähemalt 30 parema hulka.
ANTS PõLDOJA
