Kommentaar
Vahel juhtub, et käiku läheb vale asi. Juhtub, et kõik jõud on õigema(te) asja(de) poolt, ent mingi fataalse paratamatusega pürib esiplaanile vale, ja see võidabki.
Mäletan, kuidas veerand sajandit aastat tagasi sõditi elektronarvutusmasina ja kompuutri, hiljem ka arvutusmasina vastu.
Salamisi oli mängus eestlaste tuhandeaastane ajalugu - kas ida- või lääneorientatsioon? Oli ju selge, et elektronarvutusmasin oli otsene tõlkelaen vene keelest (kuhu see omakorda sattus inglise keelest), kompuuter aga otselaen inglise keelest. Vene keelele olid parteilise juhtimise all otselaenud lubatud, eesti keelele ei olnud need soovitatud, neid püüti võimaluse korral vältida. Polnud tarvis soosida liiduvabariigi vahendamata otsekontakte läänega, pealegi nii imperialistliku asjaga nagu inglise keel.
Osalt selle soovituse tõttu, osalt ka eneseinitsiatiivist ning põhjamaiselt ksenofoobse tava tõttu tuli Manivalde Lubi välja omakeelse tüvega raali. Lubi siiski loobus autoriaust ning teatas, et Ivar Kull kasutab oma loengul raali juba ammu. Mäletan kummalist argumenti raali vastu - kellegi eesnimi ja jälle kellegi teise perekonnanimi pidi olema Raal ning need isikud ei ole sugugi ära teeninud au kanda nime, mille päralt on tulevik.
Arvati ju tollal, et imepärane lampidega plõksuja, mis võttis enda alla paar toatäit ruumi, muudab mõne aasta pärast meie elu totaalselt.
Raali toetajate argumendid olid veel veidramad - loodeti, et raalist saab rahvusvaheline sõna, sest niikuinii tahavad teisedki keeled computerist vabaneda. Raal koos suurepärase tegusõnaga raalima oligi mõni aeg käibes arvutikaugetes ringkondades. Tuletati veel raalik, mis tähendas kääbusraali, hiljem personaalkompuutrit ehk ühemehearvutit. (Ai-ai-ai, see sõna saab feministidelt vitsa!) Paul F. Saagpakk annab raaliku vasteks pocket-calculator (mitte computer) ja see on täpne.
Spetsid aga haistsid selles kõiges isetegevuslikku lustimishõngu ning põlgasid pakutu ära, arvuti levides ja spetside hulga suurenedes kadus raal unustusse. Ajapikku langes nii inglise kui vene keeles eest ära elektrooniline, nii pruugiti eesti keeleski mõnda aega arvutusmasinat. Tollal aga käis rahvuslik sõda väga venepärase masina (samuti laen, aga prantsuse keelest) vastu. Isegi auto ja traktori kohta ei tohtinud öelda masin, see pidi näitama kohe kultuuritust.
Nii tuli käibesse igasuguse poliitika ja ideoloogia kompromissvariant arvuti tõlkelaenulise tüve ja rahvusliku lõppliitega, seda enam, et vene keeleski oli arvutusmasin lühenenud EVM-iks. Häda on aga selles, et verbil arvutama on eesti keeles tähendus, millega arvutil on väga vähe pistmist. Võib päris kindel olla, et üle 95 protsendi kasutajaist arvutiga ei arvuta ning et mängijaid, joonistajaid, kirjutajaid, teabekasutajaid on kindlasti tunduvalt rohkem kui arvutajaid.
Inglise keeles toetab computerit traditsioon, kandis ju esimene sellelaadne masin, mille tegemist alustas shoti matemaatik Charles Babbage 1833. aastal seda nime vastandades seda juba ammu leiutatud mehhaanilistele arvutusmasinatele kalkulaatoreile. Arvuti aga võib eesti keelest üsna hõlpsalt välja visata, terminil jääb koht vaid keele ajaloos. Raal ja kõik sellest tuletatu on aga liiga lähedalt arvutamise ja matemaatikaga seotud, nõnda et võiksid asendada erinevaid kalkulaatoreid.
Meie eeskujumaal pruugitakse tiedokonet, mis on igatahes täpsem ja parem igasugusest muust variandist. Söandaksin eesti keeles välja pakkuda teaburi, mida ma kuulsin Pariisi literaadilt Vahur Linnustelt.
Nõnda: igasuguse arvutiseerimise ja muu poolkirjaoskamatuse asemel lühidalt ja lihtsalt - igasse kooli oma teabur!
