Universum võib osutuda kristalliliseks

Alles see oli kui Jaan Einasto juhendatav astronoomide seltskond kummutas igivana uskumuse Universumi homogeensusest.

Nüüdseks on aga põhjust arvata, et Universum käitub kui kristall, millele on omane kaksikmurdumine.

Lühidalt sõnastatuna tähendab see olukorda, kus valgus läbib kristalli ja seega ka Universumit sõltuvalt suunast erinevalt.

Borge Nodland Rochesteri ülikoolist ja John Ralston Kansase ülikoolist USA-s uurisid kaugetelt galaktikatelt meieni jõudvate raadiolainete omadusi. Ka raadiolained on omamoodi valguslained, mille lainepikkus on vaid hulga suurem kui meile nähtaval valgusel.

Meieni jõudnud raadiolained läbivad oma teel tohutu hulga galaktikatevahelist ruumi, mis teatavasti on täidetud erinevate magnetväljadega ning ioniseeritud osakestega. Tänu nn Faraday efektile muutub seetõttu raadiolainete polarisatsioon. Kuigi Faraday efekt on omane paljudele kristallidele, ei ole ka avastatud äärmiselt nõrk polarisatsiooni muutus veel piisav, et Universumit kristalliliseks pidada.

Kuid uurijad leidsid umbes 160 galaktika spektrite võrdlemisel lisaks Faraday efektile veel ka polarisatsiooni muutuse kummalise sõltuvuse galaktika nurgast teatud Universumi telje suhtes.

Seega sõltus kaugelt galaktikalt saabunud raadiolainete polarisatsiooni muutus galaktika kaugusest ning raadiolainete saabumise nurgast. Saadud tulemus läheb ägedalt vastuollu senipüsinud arusaamaga Universumi isotroopsusest, mis ütleb, et Universum on igas suunas ühesugune.

Nodland ja Ralston peavad oma esialgseid tulemusi küll tõepärasteks, kuid lubavad hankida ka täiendavaid andmeid, mis veelgi suurendaksid saadud sõltuvuse usaldatavust. Kuid järgmisena tuleks selgitada ka seda, mis siis põhjustab Universumi anisotroopiat. Igatahes astronoomidel veel tööst puudust ei tule.

JüRI KRUSTOK