Helsingis Mariankatul asuv Tuglase Seltsi peakontor oli sisuliselt Eesti Vabariigi esimeseks saatkonnaks ja konsulaadiks. 1991. aastal avati seal Eesti kultuuripunkt, mis sai Moskva augustiputshi ajal tollase välisministri Lennart Meri staabiks, kust saadeti välja Eesti tunnustamispalved Helsingis tegutsevatele välisriikide esindustele. Samast paigast väljastati 5. septembril 1991 esimene viisa Eesti Vabariiki sõiduks.

Tuglase Seltsi põhitegevus on olnud kultuuriürituste korraldamine. Tänu seltsist tulnud kutsetele pääsesid esmakordselt lahe taha sajad eesti kultuuritegelased. Seltsi kultuurireisid on Eesti erinevaisse paikadesse toonud tuhandeid soomlasi, kes huvituvad enamast kui odavaist ostudest.

Enam kui kümme aastat on seltsi korraldusel Helsingis peetud legendaarseks saanud mardilaatasid, kus eesti käsitöö müük on ühendatud maakondade ja kultuurivaldkondade tutvustamisega. Laatadest saadud tulud on jagatud eestlastele Soomes õppimise stipendiumideks. Oma sünnipäeva puhul pani selts välja 15 000 Soome marka eestlaste toetamiseks.

Seltsi sünnipäeva puhul näidatakse täna Helsingis dokumentaalfilme, kuulatakse luulet ja muusikat. Eestist esinevad Hortus Musicus, Elo Vee, Suumani Sass, Jaan Kaplinski ja Jaan Kross. Viimane tutvustab Soome keelde tõlgitud romaani "Mesmeri ring".

1989. aastast juhib Tuglase Seltsi Eva Lille. "Eesti ümber on Tuglase Seltsi juba 15 aastat käinud tormiline elu, just nagu tants aurukatla ümber," kommenteeris Lille oma tegevust.

REIN SIKK