Pühapäevastel parlamendivalimistel valisid ukrainlased tuleviku asemel mineviku ning reformide asemel alla- käigu, andes enim hääli kommunistidele ja teistele vasakpoolsetele. Vasakpoolsete edu oli ka ennustatud ning see näitas, kuivõrd paljud ukrainlased pole rahul president Leonid Kutma reformipoliitikaga ja igatsevad taga kommunistide lubatud Nõukogude Liitu. Kompartei kogus mitteametlikel andmetel 26 protsenti häältest, mõnedes Ida-Ukraina ja Krimmi valimisjaoskondades koguni üle 50 protsendi. Ka Eestis valimas käinud ukrainlased eelistasid kommuniste.
Ülejäänud kolm vasakparteid ja blokki kogusid 12 protsenti häältest, samas kui rahvuslik lääne- ja reformimeelne Ruhh sai vaid 11 protsenti toetushääli. Üllatav oli kommunistide edu pealinnas Kiievis, mida on traditsiooniliselt peetud Ruhhi kantsiks. Vaid Lääne-Ukrainas olid mõnes valimisjaoskonnas liidrikohal Ruhhi ja ekstremistliku Rahvusrinde esindajad.
Neljaprotsendilise valimis-künnise ületasid 30 kandideerinud parteist esialgsetel andmetel lisaks komparteile ja Ruhhile veel rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Partei, erakond Hromada, Agraarpartei, Demokraatlik Rahvapartei ning Sotsialistliku Partei ja Maapartei blokk.
Valimistulemuste selgumine parteinimekirjade osas lükkus eilselt tänasele, üksikmandaatide osas aga kogusid neljandiku häältest sõltumatud kandidaadid, mistõttu parlamendi lõplik koosseis jäi eile selgusetuks. Ukraina parlamendi 450 kohast 225 pannakse paika parteinimekirjade süsteemi alusel ja ülejäänud 225 kohta otsevalimiste teel ühemandaadilistest valimisringkondadest.
50-miljonilise elanikkonnaga Ukraina 37 miljonist hääleõiguslikust valijast käis hääletamas 69,64 protsenti.
Riigi idaosa tööstuspiirkondades, kus enamik inimesi räägib vene keelt, on igatsus nõukogude aja järele suur. Kompartei valijad on enamasti pensionärid ja riigiette-võtete töötajad, kes pole kuude kaupa palka kätte saanud. Neile meeldib kommunistide kavatsus taastada Nõukogude Liit kõige selle juurde kuuluvaga – ühe partei võim, plaanimajandus, NATO-vastane sõjaline blokk, tasuta arstiabi ja haridus. Pealegi on kompartei juht Petro Simonenko lubanud, et mineviku vigadest on nüüd õppust võetud ja uues Nõukogude Liidus ei saa olema toiduainete puudust ega korrumpeerunud riigi- ametnikke. Praegune valitsus tuleb tema sõnul kiiresti võimult tõrjuda, sest seda kontrollivat ”jesuiidid”. ”Prostituudid, kupeldajad ja kurjategijad on võimul. Ukrainlased surevad, meie naised peavad Läänes oma keha müüma, meie noored emigreerivad üle piiri tööd otsima, petturid laastavad tehaseid, mis on ehitatud meie higi ja vaevaga!” karjus kampaaniapäevil Simonenko, ja nagu näha, mõjuvalt.
Samas pole kommunistidel võimu oma suurt programmi ellu viia, sest enamust nad raadas ei moodusta ja parlamendi mõju on valitsusele väike. President Kutma võib olulisi otsuseid teha ukaasiga ja minna seega parlamendist mööda.
Kindel on see, et valimised ei anna uut indu reformidele, vastupidi, valimised võivad hoopis süvendada lõhet rahvusliku lääneosa ja venemeelse idaosa vahel.
