Armsad karud kakskümmend aastat hiljem
Come-back: Heljo Mänd jätkab populaarse Mõmmi-sarja lugude kirjutamist
Mõmmist on saanud Karu-Madis, Rebase-Reinust kanafarmi omanik, Jänese-Jutast baleriin
Eesti populaarsemaid lastesarju “Mõmmi ja aabits” ärkab 6. septembril ETV-s uuele elule. Kaks-kümmend aastat hiljem on Mõmmist saanud Mõmmi-Madis, koolidirektor ja kahe karutüdruku isa, kes Karu-Katiga abielus. Nii Rebase-Rein kui Jänku-Juta on samuti lapsevanemad. Samaks on jäänud nii lavastaja, kunstnik, helilooja kui ka täiskasvanud loomade osatäitjad. Uute ja nooremate näitlejate puhul on alust kahtlustada, et nemadki on Mõmmi abiga tähed selgeks õppinud. Saate autoril lastekirjanik Heljo Männil on suur pere – neli last, üheksa lapselast, kaks lapselapselast. Annab ikka sünnipäevi meeles pidada. Männi kuulsaim “laps” on aga kahtlemata Mõmmi-nimeline karu. Tegelane, kelle tegemistele on kaasa elanud mitu põlvkonda Eestimaa lapsi, sündis sõna otseses mõttes koos viimase pisitütrega. Karu-aabitsa lood ja laulud said lapse voodi juures valmis mõeldud ja paberile pandud.
Nüüd on tütar suur ja ise lapse ema. Ning tütrepoeg Uku inspireerib suuresti Jänese-Juta poja Janku-Janku tegelaskuju.
Kuidas Mõmmi uuele elule ärkas?
Heljo Mänd: Ma pole kunagi Mõmmit kõrvale pannudki! Kirjutasin omal ajal peaaegu raamatu-täie väikesi dialooge, mida lapsed saaksid lasteaedades või koolides mängida. Siis aga tulid teistsugused ajad, lastekirjandust nii eriti ei avaldatud. Läksin suurte kirjandusse, kus olid paremad avaldamisvõimalused. Kui nüüd aga ETV lastesaadete toimetaja Diana Loorents talvel selle jutuga tuli, ütlesin ruttu “jah”.
Näidata Mõmmit täiskasvanuna ja laste isana oli tema idee, aga see mõte hakkas mind köitma. Nüüd olen juba viis kuud uusi Mõmmi-seeriaid kirjutanud. Kaheksa on juba valmis, kümme veel tegemisel.
Mis on Mõmmi-pere elus kahekümne aastaga muutunud?
Mõmmi ei olegi enam Mõmmi. Temast on saanud Karu-Madis, kes on abielus Karu-Katiga. Asjade käiku jälgides pidanuks küll Jänku-Juta tema naine olema, ent nii palju ei tohi loodusseadust rikkuda. Mis oleks tulnud lastest – kas pikkade kõrvadega karud?
Jänku-Jutast on saanud baleriin, tema lapsepõlveunistus on täitunud. Rebase-Rein peab väikest kanafarmi. Kanade kasvatamine ja kauplemine on tal käpas, ainult raamatupidamine võtab naha higiseks. Rebase-Rein ei ju viitsinud õppida. Ja poeg on tal samasugune masuurikas.
Kas mõni vana tegelane on välja jäänud ka?
Neil saadetel on kindel eesmärk, tähtede õppimine. See võtab aga nii palju ruumi, et kõiki vanu tegelasi ei saa sisse tuua. Liiatigi on ju kõi-gil täiskasvanud loomadel veel ka omad lapsed. Nii ei olegi Jänese-Jutal ja Rebase-Reinul paarilist, ainult lapsed. Praegu pole kaheksasse valmis kirjutatud ossa mahtunud ka hundikutsikad ning Karu-Mati. Kunstnik Gunta Randla ohkas juba: nii palju karusid!
Kui pikad saated on?
Pool tundi. Tegelikult on vaid esimene saade päris paigas ja salvestamisküps. Ülejäänud tuleb veel lavastaja Kaarel Kilvetiga kooskõlastada. Leida nii-öelda kompromiss.
Tuleb see raskelt või kergelt?
Arvasin, et on raskem. Kilveti ettepanekud on igati õigustatud. Üksi kirjutades kippusid käärid endise ja praeguse Mõmmi-saate vahel liiga suureks kasvama. Lavastaja näeb tervikut vahest paremini.
Kuivõrd kajastub neis saadetes muutunud aeg?
Kui vanades Mõmmi-saadetes oli kogu aeg lõputu suvi, siis nüüd läheme me aastaaegadega kaasa. Tulevad sügis, jõulud, lihavõtted. Arvuteid ma just sisse ei too – iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Mingeid tänapäevaseid elemente leiab aga kindlasti. Näiteks mikrofon või kodukataloogid. Või Kroonika, mida lappab Jäku-Juta – lootuses, et temagi pilt selles ajakirjas ilmub.
Üritan anda edasi maailma, mida tunnen. Olen Mõmmi-lugudes alati püüdnud kasutada vanemat eesti rahvakeelt. Nüüd on selle rikkus karuvanaema, ka karuvanaisa kanda. Katsun anda aimu mõnevõrra unustusse jäänud tavadest. Näiteks saadab Rebase-Rein oma poja jõuluõhtul painepakku küsima. Muidu vorstid ei paindu! Tänapäeval pole keegi sellest kombest midagi kuulnud, aga vanasti tehti ikka sedasi laste kulul nalja.
