Viis aastat eratelevisiooni Eestis
Augustikuu esimesel päeval möödub viis aastat päevast, mil eetrisse ilmus Eesti esimene eratelevisioon – EVTV. EVTV sünd sai teoks seoses valitsuse 1993. aasta aprillis sündinud otsusega lõpetada Venemaa ja Peterburi telekanalite levitamine Eesti territooriumil ja seejärel välja kuulutatud konkursiga.
Kohe puhkenud telesõjast väljus EVTV võitjana, kuid tolleaegse kultuuriministeeriumi kehtestatud ja tänaseks mõistlikkuse piirideni viidud lubatava reklaamiaja ja kohustuslike kodumaiste saadete piirangud asetasid värske telekanali välispartneri tugeva surve alla.
Küsimus, kes ja kas nii kahtlastes tingimustes investeerida julgeb, lahenes alles 1. juuliks 1993 nii: tehes välispartnerile hulgaliselt järeleandmisi nõustus EVTV Eesti-poolne omanik AS Eesti Video tegema topeltinvesteeringuid ja esimene eratelevisioon sai alustada.
1. augustil 1993 kell 19 läks “toores” telekanal oma linnahalli stuudiost otse-eetrisse.
Poole aastaga saavutas EVTV kaheksa (!) korda suurema vaadatavuse kui konkureerivad RTV ja Kanal 2 kokku.
Umbes aasta hiljem otsustas Mart Laari valitsus lõpetada Ostankino telekanali saadete edastamise Eestis ja rentida vabanev telekanal ilma igasuguse konkursita Kanal 2-le.
Taas puhkenud telelahingus ühendasid telejaamad RTV ja EVTV jõud ning jagasid omavahel ära moodustunud ühiskanali saatepäevad.
Oma esimesest eetripäevast kõigest ühe aasta möödudes hakkas EVTV ka rahaliselt ots otsaga kokku tulema. Loomulikult tegi selline kiire edu meelehärmi nii poliitikutele kui ka konkurentidele. 27. septembril 1994 andis tollane kultuuriminister Peeter Olesk välja käskkirja, mille kohaselt suleti EVTV ja RTV jaoks Valgjärve saatja.
Ilmselt mitte küünilisusest, vaid järelemõtlematusest tekitas Olesk olukorra, et kehtivate telelitsentside lõpetamise ja uute ringhäälingulubade väljaandmise vahele jäi üks päev, mil ringhäälinguseaduse järgi poleks ükski eratelekanal tohtinud eetris olla. Õnnetu juhuse tõttu osutus selleks päevaks 28. september 1994, parvlaeva Estonia katastroofi päev.
Nii läks EVTV 28. septembril esimest korda seadust rikkudes eetrisse. Puhkes uus telesõda, mille ajakirjandus keeras kiiresti farsiks.
Eesti kohtusüsteemi keerukas avaldus asjaolus, et päev enne oma käskkirja ebaseaduslikuks tunnistamist kohtu poolt tühistas Peeter Olesk selle ise ja asendas ta mõni päev hiljem samaväärsega. Ringkonnakohtusse edasi kaevates said EVTV ja RTV küll soovitud õiguse, kuid Lõuna-Eesti saatja üleminekut konkureeriva Kanal 2 kätte see siiski ei takistanud.
Uuesti kerkinud küsimus, kes ja kas nii kahtlastes tingimustes investeerida julgeb, lahenes seekord väliskapitali kasuks ja tolleaegse kultuuriministeeriumi poliitika viljad võib lühidalt kokku võtta järgmiselt.
Mõlemad riigilt saatjaid rentivad eratelejaamad on aastaid töötanud väheefektiivselt, sattunud või suunatud väliskapitali kontrolli alla ja võitlevad oma tagasihoidliku (15-protsendilise) vaadatavuse pärast, mis arvuliselt ei ületa 200 000 vaatajat. Vahest kõik eratelekanalid kokku on suutelised saavutama EVTV kunagist vaadatavust, s.t huvi pakkuma 550 000 televaatajale.
1. augustil tähistavad EVTV endised töötajad viie aasta möödumist esimesest eetripäevast ja sellega seoses saab viieaastaseks ka Eesti eratelevisioon.
EVTV juhatuse esimees aastatel 1993–1995
