Clinton loobus kiirest rahasüstist Venemaale
USA nõustus reformide jätkumisel Venemaale abi andma
Moskva
Ameerika ja Vene presidendi kohtumisel Moskvas ei sõlmitud ühtki uut majandusalast kokkulepet ning president Bill Clinton ei pakkunud Venemaale kiiret finantsabi. “Finantsabi saamine polnudki selle kohtumise peaeesmärk,” teatas president Boriss Jeltsin eile. Vene presidendi sõnul tuleb eelkõige viia Venemaal reformid lõpuni. “Me ei arvesta ainult teiste abiga,” väitis Jeltsin. “Meil on vaja Ameerika Ühendriikidelt poliitilist toetust, et Ameerika oleks reformide poolt.”
Ärev kohtumine Lebediga
Mõlema riigi presidendid nimetasid kohtumist õnnestunuks, kuigi ajakirjandus nii Venemaal kui ka läänes suhtub sellesse kaunis skeptiliselt. Jeltsini lahkumine on tunnetatav. Presidendi abikaasa Naina Jeltsina tunnistas Ameerika esimesele leedile, et Borissi ametist lahkumist ta ei karda, sest see ei muuda tema elus kuigi palju – süüa tuleb tal oma mehele valmistada ka tulevikus.
Ameeriklased toetavad selgelt Viktor Ternomõrdinit kui loodetavat stabiilsuse tagajat. Samas mõistavad kõik, et lääs ootab paljude konkreetsete otsustega, kuni võimukriis Venemaal laheneb. “Kui näeme kindlalt, et Venemaa jätkab reformidega, on Ameerika igal juhul nõus aitama,” oli kõik, mida Clinton eile venelastele välja pakkus.
Krasnojarski kraist lendas eile Clintoniga kohtuma ka sealne kuberner, erukindral Aleksandr Lebed. Endises militaristis näeb Ameerika üht Venemaa võimalikku presidendikandidaati.
Oma toetuse avalikult Ternomõrdinile andnud Lebed on samas märkinud, et tegelikult ei ole see veel kriisi täislahendus. Sellest võib välja lugeda, et erukindral pakub Venemaa päästjaks eelkõige ennast. Clintonile oli aga Lebedil edastada vana, aga hästi töötav “ähvardus”: kui lasete Venemaal praegu kokku kukkuda, tuleb teil selle eest hiljem veelgi enam maksta.
Ka tulevikus suurteks sõpradeks jääda lubanud presidendid jäid aga endiselt eri seisukohtadele NATO laienemise suhtes. Jeltsin teatas, et Venemaa kavatseb ka edaspidi tähelepanelikult jälgida, kuhu NATO areneb ja oma jõud paigutab. Clinton rõhutas aga leplikus toonis, et NATO-t tuleb eelkõige vaadelda kui ühise koostöö vahendit julgeoleku tagamiseks. “Loodan, et lähemate aastate jooksul mõistetakse Venemaal, et partnerlus NATO-ga on hea,” väitis Ameerika president.
Liiguvad jutud kodusõjast
Vene poolt ärritas ka ameeriklaste veendumus, et sellistes piirkondades nagu Iraak, tuleb teatud olukorras kasutada ka jõudu. Teteeniaga sõdinud Jeltsin väitis, et tänapäeval reguleeritakse kriisikoldeid maailmas rahulikul teel.
Clinton omakorda avaldas sapiselt lootust, et Vene Riigiduuma lõpuks ometi ratifitseerib strateegilise tuumarelvastuse piiramise lepingu START 2, et saaks edasi liikuda START 3 suunas. Kahepoolse lepinguga lubati teineteist tulevikus informeerida kõikide sõjaliste rakettide startidest. Maailma meeleheaks nõustusid osapooled vähendama oluliselt ka oma plutooniumivarusid.
Vene ajakirjandus pidas kogu tipp-poliitikat kuidagi teisejärguliseks ja asjakohatuks, sest sisepoliitikas levivad vasakjõudude vihjed septembri keskel algavale kodusõjale.
