Ümarlaud arvustas riigi telepoliitikat
Eesti Televisiooni kultuuritoimetusel taas uus kontseptsioon
Ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo hindas eile ETV ümarlaual valitsuse senist ringhäälingupoliitikat läbikukkunuks ja avaldas lootust, et hakkab tööle ühiskondlik programminõukogu või kolleegium, mis oleks lüli teletegijate ja vaatajate vahel. Veel pole selge, kes kolleegiumi kuuluma hakkavad, kuid see peaks esindama kogu ühiskonda laiapõhjaliselt. Seni on ETV tagasisidet saanud vaid arvamusküsitluste ja meediakriitika näol.
ETV kutsus eile “Kultuuri ja televisiooni” teemalisele ümarlauale loomeliitude ja kultuuriväljaannete toimetuste esindajad ning meediaeksperdid.
Kõneldi ETV eesmärkidest järgnevateks hooaegadeks. Linnar Priimägi küsis, miks ükski eelmistest kontseptsioonidest pole rakendunud. Ta lisas, et ETV ukse peal peaks rippuma esimene käsk: “See pole kommertskanal!”
Põhiliselt käis arutelu selle ümber, et kuigi ETV on avalik-õiguslik kanal, võistleb ta ikkagi kommertskanalitega. Praegu hindab ka ETV juhtkond saateid nende vaadatavuse alusel, samal ajal kui kultuurisaated paigutatakse kõige hilisemale saateajale.
Ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo selgitas uuesti, et avalik-õiguslikud ETV ja Eesti Raadio juhinduvad üldistest ettekirjutustest, toimetuslikult on nad sõltumatud ning ringhäälingu seadust pole mõtet väga detailseks ajada.
Kõlas ka etteheiteid kultuuritoimetuse tööle: sageli ei teata, mis zhanris saadet tehakse, oodatakse mõnda elitaarset saadet, kus sõna saavad eksperdid ja arvamusliidrid, liiga vähe käsitletakse kultuuripoliitikat.
ETV peadirektor Toomas Lepp kurtis rahanappust, sest Eesti Televisiooni tänavune 81-miljoni kroonine eelarve on sama suur summa, mille näiteks Yleisradio kulutab ainuüksi lintide ostmiseks.
Ringhäälingunõukogu ettepanek on kehtestada ETV eelarveks kindel protsent riigi aasta maksutulust.
Ümarlaud pidas vajalikuks kaotada senine süsteem, kus erakanalid annavad Eesti televisioonile raha kompensatsiooniks selle eest, et ta ei näita reklaame.
Rummo hindas loogiliseks, kui erakanalitelt saadud maksudest laekuks kindel protsent riigitelevisioonile.
