ETV on sild rahva ja Riigikogu vahel
Sooviksin rääkida Eesti Päevalehe juhtkirjast "ETV juhib Riigikogu tööd" (31.03.). Enne kui ETV alustas pidevaid ülekandeid Riigikogu istungitelt, küsis ta Riigikogu juhatuselt luba. Juhatuselt luba tuli. Juhatus oli seisukohal, "et tihe koostöö Eesti Televisiooniga tagab Riigikogu istungite järjepideva valgustamise ja jäädvustamise ning salvestatud videomaterjal paneb aluse Riigikogu videoteegile". Nii et ETV teeb otseülekandeid Riigikogu juhatuse otsusel, mitte Toomas Lepa peas sündinud mõtte ajendil.
ETV on vastavalt ringhäälinguseadusele oma programmi tegemises sõltumatu. ETV põhiülesandeks on avaliku teenuse kaudu informeerida rahvast vabariigis ja maailmas toimuvast. ETV üks püüd on taotleda maksimaalset avalikkust.
Eesti Televisioon püüab ülekannetega Riigikogu tööst tuua valijatele lähemale nende saadikud, näidates seaduste vormumist ning vaba vaidlust koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Rahvas peab teadma, nägema ja tegema oma järeldused. ETV lähtub Cicero tuntud ütlusest: las ta (saadik) räägib, küll rahvas rumala (targa) ära tunneb.
Vaatamata sellele, et ülekannetel ei ole suurt vaatajaskonda, on tähtsaim või-maluse olemasolu - ETV on andnud rahvale võimaluse osa saada riigivalitsemisest. Et paremini mõista Riigikogus toimuvat, lülitub ülekannete tegemiseks ETV kommentaator, kelle ülesandeks on toimuvat erapooletult selgitada. Uue saatesarjana hakkame tegema ülevaateid Riigikogu komisjonide tööst. Olen seisukohal, et ETV ülekanded tagavad vaatajate informeerituse ja on eeldus usalduse tekkimisel võimu ja rahva vahel.
Rahva meelsust peegeldas Kuku-raadio peatoimetaja Harri Tiido avatud vaba mikrofon kolmapäeva õhtul. Kõik saatesse helistajad pooldasid ETV ülekandeid Riigikogu istungitelt, mõni isegi soovis seda ETV-le kohustuseks teha. Ülekanded Riigikogust jäävad niikaua, kuni seda ETV ettepanekul soovib Riigikogu juhatus.
Teine asi, mida sooviksin õiendada, on see, et ETV ega Toomas Lepp pole kunagi soovinud teha "Tõest ja õigusest" ülejala seebiseriaali, nagu väidab EPL juhtkiri. See solvab mind väga. ETV juhatus ja kunstinõukogu on korduvalt arutanud "Tõe ja õiguse" ekraniseerimise küsimusi ja võtnud vastu tasakaalukaid otsuseid. Olen kokku kutsunud kunstinõukogu eesotsas Ain Kaalepi ja Elem Treieriga, kes hoiab silma peal kogu dramatiseeringu üksikasjadel. Olen alati olnud seisukohal, et kui pole laekunud ekraniseeringu stsenaariume täies mahus, ei alustata võtteid jne.
Mis puutub Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse juhataja Rein Veidemanni arvamusse "Tõe ja õiguse" seebistamise kohta, siis juhin tähelepanu asjaolule, et Veidemann Ringhäälingu Nõu-kogu esimehena ja Hagi Shein ETV peadirektorina on taotlenud juba 1996. aastal ETV-le miljonite eraldamist riigieelarvest 12-osalise "Tõe ja õiguse" ekraniseeringuks Ago-Endrik Kerge juhtimisel. Nii et idee on väga vana.
