Kulupõletamine ei alga tiku tõmbamisest
Päästeteenistustel on käes kibedad päevad ja aina hullemaks läheb. Kui talvisel tavanädalal oli tulekahjude arv 100 kuni 150, siis tänaseks on see arv juba kaks korda suurem. Eelmise aasta aprillis küündis tippnädalal tulekahjude arv lausa neljakohalise numbrini.
Kulu põletamist reguleerib õiguslikult keskkonnaministri määrus "Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tule-ohutusnõuded". Selle järgi loetakse tuleohtlikuks alaks kuluheina, tuleohtliku põõsastiku (näiteks kadakas), pool-põõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja rooga kaetud ning turbapinnasega alasid.
Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade tulekuga. Sel ajal on tuleohtlikul alal reeglina keelatud lõkke tegemine, raiejäätmete ja muu risu (tuleohtlikud olme- ja tööstusjäätmed, kuivanud taimestik) põletamine, kulu põletamine ja muud rohket suitsu tekitava materjali põletamine. Viimane selleks, et vältida valehäireid.
Et elu päris seisma ei jääks, on tehtud mõningaid mööndusi. Nii võib lõket teha selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas, jäätmeid võib põletada mineraalse pinnaga alal ja siis kui maa on vihmast märg. Rohket suitsu tekitava materjali põletamisest tuleb pääste-ametit eelnevalt informeerida.
Meil on levinud arusaam, et kui on oma maa, siis on omaniku otsustada, kuidas ja mida ta seal teeb. Paraku see nii pole. Eelnimetatud määruse järgi on omanikul üsna palju kohustusi tuleohu vähendamiseks. Selleks on igasugu tõkestusribad nii hoonete ümbruses kui ka metsas, turbapinnases kraavid, raiejäätmete koristamine, tuleohtlikul ajal valve korraldamine jne. Loomulikult ka tuleohutusvahendite olemasolu. Tõsi, on väheusutav, et enamiku põlluharijate rahakott kõike nõutut ka välja kannatab.
Kulu põletamise kohta on määruses eraldi punkt. Kulu võib põletada kahe esimese nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt. See aeg Eesti eri paikades muidugi kokku ei lange. Edasised käsud-keelud on universaalsed. Nii tohib kulu põletada tuulevaikse või kergelt tuulise (kuni 3,3 m/s) ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv või hoone ümbrus enne märjaks kasta või mineraliseerida. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega kaetud aladel.
Põletamisel peavad kaasas olema tulekustutusvahendid (kirves, labidas, ämber või kastekann, luuad, raudrehad, lapatsid, ka esmaabivahendid). Kui tuli kipub kontrolli alt väljuma, tuleb nii kiiresti kui saab teatada häirekeskusele (number 112, Tallinna– Harju piirkonnas esialgu ainult mobiiliga, mujal tavatelefonil).
Kes neid nõudeid eirata kavatseb, võtku teadmiseks – haldusõigusseadustikuga võib teda trahvida kuni saja päevapalga ulatuses. Trahvi võivad teha nii pääste- kui ka keskkonnaametnikud. Kõige parem retsept on aga terve talupoja mõistus. Enne kui tikku tõmbad, mõtle kõik hoolega läbi. Lõppude lõpuks on see sinu mets või majapidamine, mille tuli ennekõike hävitab. Edasi võib õnnetus ka naabrimehe vara kallale jõuda.
