Eesti muusika aktiivse vahendaja roll sai alguse tööst muusikaprodutsendina Rootsi raadios. Saated eesti muusikast muutusid regulaarseks. Eesti muusika vahendamise liin jätkus töötades riiklikus kontserdiorganisatsioonis Svenska Rikskonserter. Nii jõudsid Rootsi Estonia teatri ballett ja veidi hiljem ka kogu kollektiiv, Vanemuine, RAM, Hortus Musicus, Tallinna kammerkoor, Filharmoonia Kammerkoor, Leegajus, solistidest rääkimata. Viimaste aastate tegemistest rääkides tarvitseb vaid mainida H. Oldi abi seonduvalt R. Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekannetega.

Harry Olt on avaldanud artikleid eesti muusikast nii eesti kui ka rootsi ajakirjanduses, juhatanud Stockholmis erastuudiot ja muusikakooli, olnud lektor, pedagoog, Balti Instituudi teatri- ja muusikareferent ning sekretär. Tema raamat "Estonian Music", 1980, omandas Nõukogude süsteemis keelatud trükise kuulsuse, sellevõrra suuremat tähelepanu aga äratas välismaal.

1970. aastast kuni pensionile minekuni 1994 töötas Harry Olt Södertälje linna kultuuriintendanina, olles sisuliselt linna kultuurijuhiks. Tema teeneks on muuhulgas Södertälje ja Pärnu vahel sõlmitud sõprussidemed.

Harry Olt on tunnustust leidnud heliloojana nii kodu- kui ka välismaal. Loomingus lasteooper "Reinuvader Rebane", kantaat "Surma laul", koloriitne ja rahvusvaheliselt tuntuim laulutsükkel "Mängumees" bassile ja suurele trummile (K. Lepiku sõnad), klaveri- ja viiulisonaadid, koorilaulud. Ühena esimestest rootsi heliloojate hulgas proovis ta kätt ka elektronmuusika vallas.

Harry Oldi enam kui viiekümne aasta tööde-tegemiste loetelu on pikk. Ja selle taga on tahtejõuline, kindla eesmärgi nimel tegutsev inimene, mitte niisama aktiivne rabeleja.

Palju õnne väsimatule töömehele – eesti muusika edendajale – ka edaspidiseks!