Paarisajanäoline Haravee
Kui arvuti ei eksi, siis on näitleja ja lavastaja Heiki Haravee tänaseks mänginud 213 osa, teinud 31 lavastust. Aukartustäratav arv, nagu poole sajandi pikkune staazhki, kus kõiki zhanre peale balleti ja arvutiprogrammi tehtud. Tulnud teatriilma läbi hea kooli - Eesti Riiklikust Teatriinstituudist, kus tihedalt üksteise kõrval seisid (kuni võisid ja said) Ants Lauter, Priit Põldroos ja Leo Kalmet, Feliks Moor ja Helmi Tohvelman, Leo Soonpää ja Albert Üksip. Tuli eliitses reas koos Jüri Järveti, Kulno Süvalepa, Lembit Eelmäe, Eino Baskini, Linda Rummo, Ellen Kaarma, Einari Koppeli, Maret Simmo, Evald Tordikuga. Heiki Haravee marssalikepikeseks sai olla aga Vaimsus, isiksuse kontsentriline intelligents, arenenud maitsekultuur ja kunstideandeline vahendite valdamise täius ning tase.
Moskva õpingute järel 1965 haaras ta Tartu publikut Osvaldi osaga Ibseni "Kummitustes", selle süvadramaatika ja põhjendatud tundehellusega. Eriti kirkalt elas Haravee Brechti "Galilei elu" õpilane Andreas, mis ühendus silda ehitades Priestley ja Toominga 5 aastat tagasi kehastatud doktor Görteliga "Ma olen siin varem olnud" lavastuses, aja ja korduvuse mitmekihiliste nüanssideni välja. Tammsaare ja taas J. Toominga loodud "Põrgupõhja uues Vanapaganas" on H. Haravee Kaval-Ants aegadeetenduse see roll, mis samavõrd patenteeritav koolivenna Lembit Eelmäe Jürkaga koos. Lutsu ja Irdi "Tagahoovi" kui menumaterjali kingsepp Kapraliga murdis Haravee oluliselt tõlgendustraditsiooni, sest esmakordselt võidi näha Kapralit kui sotsioloogilist isendit, kes kõrgelt kukkunud ja pole ikka veel valedekunstis iseenda nautimisest väsinud, sitasitika õigustamisest hiromandiks kehastamiseni välja.
Heiki Haravee sadadesse rollidesse saab ainult diskreetsusega suhtuda, sest nende monograafiline läbitöötlus peaks ju ometi teoks saama. Ibseni vana Ekdal, Milleri "Hinna" Solomon, Zweigi Voltore, Mrozheki "Lepingu" Magnus, Kõivu/Vahingu Nolken, Süvalepa Kreutzwald, "Mikumärdi" Pops, Smuuli Ajalooline tõde, Antoni "Laudalüürika" Torni-papi... See ei saa olla ainult loeteluks, vaid mängukultuuri tõestusmaterjaliks üldisemas teatritegemise kunstis.
Lavastaja Heiki Haravee harmoneerub eelkõige kõrgdramaturgia poolel, kus esindatud kõik zhanrid ja stiilid, Verdi, Telemani, Poulenci ja Rossini ooperiteni välja. Meie moe- ja mõjurialdis teatriaeg küsib ikka ja edasi stabiilsusegi järele, õigemini elitaarsuse järele. Heiki Haravee teatritee ja -tarkus suudab meid selles suurepäraselt veenda. Tervist ja kaunist jätku maestroikka jõudmisel!
Heiki Haravee 75
Sündinud: 29.04.1929 Tallinnas
Haridus: lõpetas 1943 Tallinna Reaalkooli, 1949 Eesti Riikliku Teatriinstituudi, õppis Moskva Teatriinstituudi (GITIS) kõrgematel rezhiikursustel 1961-62
Töö: 1949-51 Lõuna-Eesti Teatri näitleja ja dekoraator, 1952-60 Endla ja aastast 1960 Vanemuise näitleja ja lavastaja; esinenud filmis, tv-lavastustes ja kuuldemängudes