Vene-TV võimalikkusest

Indrek Ibruse ettepanek luua Eesti muukeelseile televaatajaile oma telekanal (EPL, 28.04) on igati tervitatav, paraku ilmselt teostamatu unistus.

Eestis pole enne digitaalkanalite kasutuselevõttu enam vabu telekanaleid, mis kataksid kõik põhilised mitte-eesti elanikkonna asustusalad. Teame, missugune terav konkurents käib olemasolevategi sageduste pärast. On vaevalt usutav, et mõni senistest eraringhäälingutest loovutaks vabatahtlikult oma kanali Eesti Televisioonile venekeelse programmi tarvis.

Ekslik on väide, et programm võiks olla mõnetunnine odav variant. Pikaajaline massimeedia-alane kogemus osutab, et eetris pääseb mõ-jule vaid täisformaadiline konkurentsivõimeline telekanal, mingi surrogaadi valmistamisele kulutatud raha aga läheb lihtsalt raisku, sest vaatajaskond jääb piiratuks. Meenutagem Orsendi kurba kogemust.

Ja lõpuks. Eestis on olemas avalik ringhäälingukanal, mida jälgib pidevalt enamik Eesti muukeelsest elanikkonnast ja kust ta saab väga objektiivset teavet nii Eestis kui ka maailmas toimuva kohta. See on Eesti Raadio neljas programm, Raadio 4. Kas poleks uue telekanali loomise asemel otstarbekam (Ibruse arvestuste järgi maksaks see umbes poole ETV eelarvest ehk üle 50 miljoni) toetada Eesti meediamaastikul kinnistunud kanali tegevust, kui selle tootmiskulud on pealegi ligi 10 korda väiksemad?!